«Töötasin Tartus Vanemuise remonditöödel eelmise aasta augusti esimestest päevadest kuni novembri lõpuni, panime soojustust,» räägib lihtne ehitusmees, nagu ta ise enda kohta ütleb. «Raha maksmisega olid kogu aeg probleemid. Lõpuks sain kolm korda vähem kui kokku lepitud.»
Ehitaja vend, kes koos temaga töötas, aga ei saanud sama töö eest üldse mingit tasu.
Mees kirjeldab, kuidas ta rääkis rahaasjadest oma ülemusele Juss Helari Reinsile – just viimase firma Barolis oli tema palkaja. Kuid tulemust ei mingit: vastuseks kõlas, et «ei jõudnud, unustasin, ei saanud paberit teha».
«Kui mainisin tööinspektsiooni, anti mõista, et saan peksa,» meenutab ehitaja. Mees sellest aga ei kohkunud ja lõpuks pööraski asja ametlikuks. Mõni nädal tagasi ta tööinspektsioonis vastava vaidluse ka võitis.
Lisaks sellele, et palka ei makstud, tuvastati ka see, et mehe töö pealt poldud makstud riigile makse ning et tal polnud töötamise ajal isegi tervisekindlustust, mis siis, et töö käis kõrgustes. Ja kuigi tööinspektsioon andis talle õiguse, pole ta raha siiani kätte saanud.
Vastati hoopiski, et «kui vaja, siis laseme firma pankrotti ja võtame riiulilt uue, siis ei saa sa midagi. Lähed asjaga avalikkuse ette, lööme näo ka üles».
OÜ Barolis juhil Juss Helari Reinsil on asjast teistsugune versioon. Ta möönab, et tööinspektsioonis ta küll kaotas, aga see oli põhjustatud sellest, et ta ei jõudnud vaidluse ajal ise kohale minna. «Kaeban kindlasti edasi,» lubab ettevõtja.
Ka ähvardamine olnud Reinsi sõnul hoopis teistmoodi. «Hoopis tema ähvardas mind, lubas aserid peale saata,» räägib ettevõtja.
Ehitaja aga lisab, et seda edasikaebamise juttu on ta Reinsi käest mitu korda kuulnud. «Tähtajad on ümber, mul on isegi otsuse peal tööinspektsiooni märge, et nad on teinud päringud kohtutesse, kas keegi on esitanud hagi. Aga ei midagi, asi on jõustunud,» lisab ta.
Üldiselt on sellised lood ehitussektoris tavapärased. Maksuamet hindab oma küsitluste põhjal, et 27 protsenti ehituse alal töötavatest inimestest saab palka mustalt, sinna lisanduvad veel need, kes saavad osa rahast ausalt ja osa ümbrikus.
Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel ütleb Vanemuise suure maja rekonstrueerimisel juhtunust kuuldes kohe esimese asjana, et see ei tule neile üldse üllatusena – ehitussektor on ameti jaoks ammu kõrgendatud riskiga ala. Viimastel kuudel on ametnikud päris usinalt ehitusfirmasid kontrollinud ja teinud kontrollreide erinevatele ehitusplatsidele.
Leitud on kõike: mustalt maksmist, lepingute puudumist, ka seda, et töötajad ise ka ei tea, kes neile palka peaks maksma, kes on nende tööandja ja kes ülemus. Isegi kui asjad on pealtnäha ilusad, objektid tuntud, tellijaks riik ja peatöövõtjaks mõni suur tegija, ei näita see tegelikult veel midagi.
Ka loo alguses näitena toodud Vanemuise remondi puhul oli tellijaks RKAS ja ehitust rahastati saastekvootide müügist saadud rahaga, peatöövõtjaks oli ehitusfirma Eviko. Selle firma esindaja Martin Murumägi ütleb esmalt, et ei tea asjast midagi ning et alltöövõtja Barolise nime pole ta kuulnudki.
«Teate, meil oli objektil ju kümneid tegijaid,» vabandab Murumägi. Hiljem talle siiski meenub, et mingid probleemid siiski olid. «Vist ühed puusepad käisid kaebamas ...»
Ehituses muidugi nii ongi, et ühel objektil on kümneid firmasid. Peatöövõtja, alltöövõtjad ja alltöövõtjate alltöövõtjad. Kõik teevad näo, et nemad ei tea küll midagi, tegelikult on teadmine, kuidas asjad päriselt käivad, igaühel teada.
Maksuamet toob näite, et kui nad käisid novembris Tartus raamatukogu remondi ajal asja kontrollimas, siis pooltel saadud seletustest ütlesid töötajad, et on esimest kuud tööl, ja 34 ehitajat ütlesid, et on esimest päeva tööl. Lisaks sellele igasugused muud vabandused stiilis, et «olen küll ehitusobjektil ja tööriided seljas, aga olen siin lihtsalt külas».
«Tuttavad lood,» räägib ka ehitaja. «Minu vennale öeldi pidevalt samamoodi, et pole veel lepingut jõudnud ära teha, aga kui reid tuleb, siis ütle, et oled esimest päeva tööl. Kui ma ise tellingult kukkudes põlve vigastasin, öeldi ka, et enne kiirabisse minekut pangu ma koduriided selga ja vaadaku, et ei iitsata, et ehituselt tulin.»
Kokkuvõttes tüüpiline käitumismuster ühelt ehitusobjektilt teisele, ühe firma juurest teise juurde. Tundub koguni, et tegu pole üksikjuhtumitega, vaid ehitusvaldkonnas laialt aktsepteeritud ja omavahel kooskõlastatud käitumismustriga.
Kommentaar
Kaido Lemendik
maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja
Oleme oluliselt suurendanud ehitusplatsidel reaalajas läbiviidavate vaatluste arvu. Vaatluste eesmärgiks on välja selgitada, kas ehitustegevuses kasutatakse tööjõudu, kes tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil ei kajastu.
Ehitusvaldkonnas läbiviidud kontrollid on näidanud, et deklareerimata tööjõu probleem on suur. Ümbrikupalga maksmiseks saadakse raha käibemaksupettustega. Ümbrikupalk ja käibemaksupettused on pidevalt olnud ka üks kontrollitumaid maksuriske.
Reeglina kaasneb maksuõigusrikkumistega samaaegselt ka ohutusalaste nõuete olulisi rikkumisi. Ehitusvaldkond on kõrgendatud riskiga ala, kus statistikaameti andmetel juhtub tööõnnetusi viis korda rohkem, kui neid tegelikult registreeritakse. Ohutusalaste nõuete rikkumised põhjustavad arvukalt tööõnnetusi, mistõttu on sotsiaalsete garantiide tagamine nii üksikisiku, tema lähedaste kui ka riigi seisukohalt väga oluline.