Tallinna tee saab suvel kõvasti remonti

Selle suve taastusremont. Illustratsioon: maanteeamet

Erakordselt asfaldivaenuliku talve tõttu tellib maanteeameti lõunaregioon tänavu suvel Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel remonti kuus korda suurema summa eest, kui oli algul kavandatud.

Maantee sellesuviseks taastusremondiks planeeris Lõuna regionaalne maanteeamet mullu 0,7 miljonit eurot. Külmakahjustuste tõttu kergitati summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 4,5 miljonile eurole. Selle eest saab remontida ligi 50 kilomeetrit asfaltkatet.

«Teede lagunemist mõjutavad kõige enam sulamis- ja külmumistsüklid,» selgitas regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Janar Taal. «Sel talvel on olnud neid tsükleid palju rohkem kui mullu. Eelmisel talvel sulatas küll, aga temperatuuri pendeldamise kordi oli vähe.»

Augud ja praod

Janar Taali sõnul ilmnevad külmakahjustused peamiselt kahel moel – aukude ja ristipragudena. Toimib lihtne füüsika: tee muldkehasse kogunenud vesi külmub, paisudes ümmarguselt kümme protsenti ja paisutades loomulikult ka muldkeha. Et niiskus ei jaotu teetammis ühtlaselt, ei saa olla ühtlane ka tee kerkimine ja vajumine.

«Külmakergete vastu ei aita ei asfaldialused võrgud ega mingi muu tehnoloogia,» sedastas Taal. «Ainus abinõu, mis probleemi leevendab, on teeäärne kraavitus, mida rajame kõikjal nii palju kui võimalik.»

Taastusremondiks on maan­­teeameti lõunaregioon, kelle vastutusala lõpeb Järvamaa piiril, valinud kaheksa lõiku. Neist lõunapoolseim ulatub Põlvamaale Maaritsasse ja põhjapoolseim Jõgeva ja Järva maakonna piirini. Pikim katkestusteta remondilõik, 18,7 kilomeetrit, algab Puurmanis ja lõpeb Põltsamaa külje all Pauastveres.

«Ilmselt kõige kehvemaks on teekate muutunud Põltsamaast Tallinna pool,» hindas Janar Taal. «Talve jooksul on seal juba mitu korda auke lapitud. Teine väga auklik lõik on Ülenurmest Võru pool ja ulatub umbes armeenia söögikoha kandist Uhti ristmikuni.»

Maanteeamet on otsustanud tellida taastusremondi sama tehnoloogiaga, mida rakendati mullu Tartu-Tallinna tee 25-kilomeetrisel lõigul Tiksoja ja Altnurga küla vahel. Rooparemiksiks ristitud võte tähendab vana asfaltkatte kuumutamist, ülesfreesimist, segamist lisatava asfaldimassiga ning tagasilaotamist.

Kogu protsess käib ühes pikas masinate rongis ning Janar Taali sõnul on selle suur eelis kiirus: päevaga on võimalik remontida ühes sõidusuunas umbes kolm kilomeetrit teekatet. Soomes ja teistes põhjamaades pikalt pruugitud meetod peaks tagama ka asfaldivuukide parema liitumise ning minimeerima vee tungimist vuukidesse.

Remonti minevast 50 kilomeetrist üle kolmveerandi on kavandatud rooparemiksi meetodil. Ülejäänu tahab maanteeamet remontida Novaflex-tehnoloogiaga, mis on sisuliselt esimese meetodi täiendatud variant: tagasi laotatud asfaldikihile kantakse peale lisakulumiskiht.

«Novaflexi on vaja neis lõikudes, kus kate on üldisemalt lagunenud,» täpsustas Janar Taal.

Taali sõnul peab taastusremontija tegema remondi 3,3 kuni 3,8 meetri laiuste asfaldiribadena kummaski sõidusuunas.

«Sisuliselt taastatakse kogu sõidurada, ei puututa ainult servi alates pidevjoonest – kummaski servas umbes 0,7-meetrist riba,» selgitas Taal.

Kuumaastik jääb ootele

Taastusremondi riigihanked, ühe rooparemiksi ja teise Novaflexi tehnoloogia peale, kuulutab maanteeamet välja aprilli alguses. Tööde eeldatav algusaeg on 1. juuni, lõpptähtaeg 31. august.

«Töövõtja valib selle perioodi sees ise endale sobiva aja ning teeb kõik tööd järjest ära,» rääkis Janar Taal. «Kuna tehnoloogia tuuakse sisse Soomest, ei taha me tööde tegemise aega väga kitsastesse raamidesse suruda.»

Taal selgitas lühidalt ka paradoksi, miks ei võta maanteeamet tänavu ette Luhamaa maantee kõige närusemat, umbes kolmekilomeetrist lõiku Tartu Võru tänava lõpu raudteeülesõidu ja armeenia söögikoha vahel – seal algab kapitaalremont 2014. aastal.