Raamatuvalik vähenes ja järjekord pikenes

Raamatulaenutuste arv 2012. Illustratsioon: TPM

Tartu linnaraamatukogu sai oma mulluse töö arvudes kokku võetud. Selgus, et koo­­likirjanduse kõrval olid nõutuimad raamatud Vahur Kers­­na «7 x 7» ja Epp Petrone «Mi­­nu Ameerika».

Aasta lõpuks oli lugejaks registreerunuid 38 600. Aasta jooksul laenas neist teavikuid 32 400, mis on üks protsent vähem kui aasta tagasi.

Füüsiliselt ja virtuaalselt

Peaspetsialist avalike suhete alal Linda Jahilo teatas, et raamatukogu külastati 613 000 korda. «See on 5,6 protsenti vähem kui aasta tagasi,» lisas ta. «Laenutusi kogunes 1,3 miljonit ja seda on 3,3 protsenti vähem kui 2011. aastal.»

Seevastu virtuaalkülastusi (koduleht, andmebaasid jm) on tulnud juurde 20 protsenti ja veebipõhist teavikute tellimist 15 protsenti.

«Kuigi laenutuste üldarv pisut vähenes, suurenes ometi laste- ja ilukirjanduse laenutus võrreldes 2011. aastaga 10 protsenti,» lisas Jahilo.

Raamatukogu teenindusjuhi Merike Karolini sõnul oli mullu raamatukokku ostetud eksemplare 16 protsenti vähem kui 2011. aastal, erinevaid nimetusi koguni 20 protsenti vähem. Selle põhjuseks tõi ta umbes 7 protsenti kõhnema raamatuostu eelarve ja üha kallinevad hinnad.

Vähem uusi raamatuid tähendab aga lugejale väiksemat valikut ja pikemaid laenutusjärjekordi. See on tema arvates ilmselt üks põhjusi, miks raama­­tukogu kasutus pisut vähenes.

Võrreldes mõne varasema aastaga on n-ö läänerindel muutuseta selle poolest, mida üleüldiselt lugeda võetakse.

Et pooled raamatukogu lugejatest on Linda Jahilo andmeil õpilased ja üliõpilased, siis on laenutuste edetabeli tipus palju koolikirjandust. Selle hulka kuuluvad näiteks «Rehepapp», «Kuidas elad, Ann?», «Kuristik rukkis» ja «Läänerindel muutuseta».

Eesti kirjanike teostest olid laenutuste järgi menukaimad Olev Remsu «Supilinna poisid», Andrei Hvostovi «Sillamäe passioon» ja Margus Karu noorteromaan «Nullpunkt». Lugejate lemmikud on endiselt ka Erik Tohvri teosed ja Indrek Hargla Melchiori-lood.

Raamatukogule veidi üllatuslikult leidus enim nõutud raamatute hulgas üldse palju noorte- ja fantaasiakirjandust.

Saabus uusi lugereid

Mullu oli linnaraamatukogul lugejatele pakkuda kuus lihtsamat lugerit. Tehnikakirjanduse osakonna juhataja Ülo Treikelderi teatel on sel aastal neile lisaks tulemas viis puutetundlikku e-raamatute aparaati, mis saavad lugejatele kättesaadavaks lähiajal.

«Eelmisel aastal laenutati lugereid 80 korral,» lisas ta. «Möödunud aasta jooksul lu­­ge­­rid riiulile seisma ei jäänudki, läksid kogu aeg järjekorraga. Jaanuaris oli hetki, kus soovija võis lugeri kohe kaasa saada.»

Praegu on raamatukogul koos lugeriga pakkuda 28 eestikeelset e-raamatut, mis kuuluvad eesti vanemasse klassikasse, ja 11 võõrkeelset maailmaklassika tippteost.

Järjekorraga peavad endiselt leppima ka tavaliste raamatute lugejad. Linda Jahilo teatel ootab praegu üle saja inimese kolme teost: Sofi Oksa­­neni «Kui tuvid kadusid», Hedvig Hansoni «Jutustamata lugu» ja E. L. Jamesi «Viiskümmend halli varjundit».

Tipud igast liigist

Tartu linnaraamatukogus olid eelmisel aastal kõige rohkem laenutatud raamatud:

• eesti ilukirjandusest «Rehepapp» (Andrus Kivirähk, 417 laenutust) ja «Kuidas elad, Ann?» (Aidi Vallik, 378),

• tõlkeilukirjandusest «Kuristik rukkis» (J. D. Salinger, 611) ja «Läänerindel muutuseta» (Erich Maria Remarque, 500),

• teemakirjandusest «7 x 7» (Vahur Kersna, 555) ja «Sulev Nõmmik: «Kui näeme, siis teretame!» (Gerda Korde­­mets, 288),

• sarjast «Minu…» «Minu Ameerika III» (Epp Petrone, 432) ja «Minu Moskva» (Manona Paris, 385),

• luuleraamatutest «Sinuga ja sinuta» (Juhan Liiv, 68) ja «Okseoksjon» (Contra, 44),

• lastekirjandusest «Kalevipoeg» (Eno Raud, 366) ja «Veel üks Lotte» (Erich Kästner, 331).