Liivimaalane meenutab kadunud maailma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Raamat Leopold von Schroeder, «Memuaarid», Ilmamaa sari «Ajajõe tagant», 2013, 339 lk.

FOTO: Repro

Kaks sajandit tagasi oli Tartu vilka kultuuri- ja teaduseluga saksa linn. Toonast aega Emajõe kallastel ja kaugemalgi meenutab orientalist Leopold von Schroeder.

Kui ajalugu oleks kulgenud teisiti, kõneleksime siin praegugi valdavalt saksa keelt, uudistaksime kohaliku rahva iidseid pulmakombeid ning talunaiste kiledat ja üksluist laulu. Too maailm hakkas kaduma 19. sajandi lõpul.

Jõuludeks üllitas Tartu linnamuuseum Elmatari vahendusel «Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused». Toimetaja Heivi Pullerits on tolle raamatu sissejuhatusse kirjutanud, et esmalt ilmusid mälestused Leopold von Schroederi väljaandel 1892. aastal ajakirjas Baltische Monatschrift.

Anders ja Schroeder

Just nagu kokku lepitud, tõi Ilmamaa kirjastus kuu hiljem lugejate ette nimetatud teadlase, õppejõu ja kirjamehe, Eesti esimese indoloogi «Memuaarid».

Kaks mälestusteraamatut täiendavad teineteist, andes hea ülevaate baltisaksa Tartust ja Liivimaast laiemaltki.

Tartus sündinud Leopold von Schroeder (1851–1920, «Memuaaride» järelsõnas märgib Märt Läänemets sünniaastaks 1850) elas nooruses aastaid Jaani kiriku kõrval.

Selles linnas elati Schroederi sõnul «tõeliselt kõrgetasemelist vaimuelu – mitmekesist, rikkalikult innustavat nii tõsises õpitöös kui ka seltskondlikus läbikäimises. Teadus õitses, eriti loodusteadused».

Ta nimetab näiteks Karl Ernst von Baeri ja krahv Alexander Keyserlingi, «kes toona veel Tartu tänavatel ringi kõndisid». Schroeder suhtles ka Emil Andersi (1806–1887), veel rohkem aga tema lastega.

Liivimaa mõisates

Suhtlemine, üksteise perede külastamine linnas ja mõisates oli baltisakslaste elu lahutamatu osa. Seepärast on praegustel liivimaalastel Schroederi kirjutatud, aastal 1921 Leipzigis ilmunud ja nüüd Krista Räni tõlgitud raamatust hea võimalus lugeda, mida tegid saksad omal ajal Pühajärve ääres, Valgutas, Rõngus ja mujal Liivimaal.

Esiplaanile on memuaaride autor seadnud siiski oma panuse teadusse ja kirjandusse, enda loomingulised kõhklused ja kujunemise.

Raamat

Leopold von Schroeder,

«Memuaarid»,

Ilmamaa sari «Ajajõe tagant», 2013,

339 lk.

Tagasi üles