Kummikommikeelne DNA saab ilus ja magus

Geenivaramu teabejuht Annely Allik demonstreerib kummikommikeelset DNA-ahelat, mis dešifreeritult märgib selle loo autori initsiaale A-d ja J-i.

FOTO: Margus Ansu

Et ülemaailmse DNA-päeva tähistamine ja pärilikkusainest arusaamine inimestel õnnestuks, pole vaja muud kui avatud meelt ja mängulusti.





Kõigepealt tuleb ette kujutada, et värvilised kummikommid pole mitte üksnes magusad ampsud põske pista, vaid et need on keemilised ühendid, millest moodustatakse pärilikkusaine ehk DNA.



Neil kommidel ei ole küll peal tähti A, T, C ja G, mida kasutavad teadlased, kuid need on eristatavad värvi järgi.



Bioloog Toivo Maimets on ühes oma populaarses geeniloengus toonud niisuguse võrdluse. Eesti keeles kasutatakse 27 tähte ja nendega saab kirja panna nii koogiretsepte kui kirjandusteoseid, geneetilises keeles on vaid neli tähte ning nendega pannakse kirja kõik, mis organismi määramiseks vajalik.



Nelja tähega kirjutatud genoom koosneb kolmest miljonist tähemärgist ja kolme miljoni tähemärgine tekst vajaks umbes 800 piiblisuurust raamatut. Just sellise mahuga tekst sisaldub igas meie rakus!



Inimese genoomi täpne järjestus ei ole paraku veel selge. Geenivaramu veebikodu sõnastik ütleb, et inimesel on 30 000 kuni 40 000 geeni.



Eelmise sajandi kõige olulisem avastus geneetika vallas oli DNA molekulaarse struktuuri avastamine. Sai selgeks, et DNA kujutab endast kokkupakitud kaksikspiraali. Oli aasta 1953 ja avastuse taga seisid teadlased James Watson ja Francis Crick.



Nelja värvi kummikommidest pole mingi kunst luua tähestik ja teha seda teadlaste keeles koodonite ehk triplettite kaupa. Äraseletatult: teha seda kolmest ühikust koosnevate kombinatsioonide kaupa.



Näiteks, et tähte A tähistab kaks punast ja üks oranž kummikomm ning tähte J kaks oranži ja üks punane komm.



Nii võib komme puutikkudega ühendades valmis kirjutada pika lause. See on nagu lapsepõlve salakeel. Aga seda kirjutades ja lugedes võib ka mõelda, et oleme avastanud geeni, mida me juba lugeda oskame.



Et värvilisest kommireast spiraal saaks, tuleb selle kõrvale luua teinegi rida ja read omavahel ühendada.



Ehk et kui looduses vastab keemilisele ühendile A alati keemiline ühend T ning ühendile C ühend G, siis kummikommidele mõeldes võib kokku leppida, et punasele kommile peab kaksikspiraali teises ahelas vastama alati kollane või vastupidi ning oranžile roheline või vastupidi.



Puhas pusimisrõõm!

Tagasi üles