Margus Hanson: Tartule raha nii ehituseks kui ka orelimänguks

Margus Hanson. Foto: Margus Ansu

Eelmisel nädalal sai vastu võetud 2013. aasta riigieelarve. Selle nimel on riigikogu pidanud mõnedki ööistungid. Ajakirjanduses on eelarvest juba päris palju kirjutatud ja räägitud: on olnud nii kiitmist kui ka hala, on keskendutud nii üldistele sõnumitele kui ka arvustatud mõnd uue aasta eelarvega põhistatavat algatust.

Kuid lugejaid huvitab kindlasti ka see, milliseid investeeringuid toob järgmise aasta riigieelarve Tartusse. Kas või selleks, et teada, mida nad seal Toompeal ööst öösse arutasid.

Raha Tartule

Paljud investeeringud on juba käimas, s.o selle aasta eelarvest üle minevad – näiteks 10 726 193 eurot Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu läänepoolse ümbersõidu rajamisele. Tartu läänepoolne ümbersõit on kavas täies ulatuses ehitada neljarajalise esimese klassi teena, mis jääb teenindama nii kohalikku kui ka transiitliiklust.

Linnavalitsusele on eraldatud 6 518 988 eurot põhimaanteid – Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga – ühendava Tartu idapoolse ring­tee rekonstrueerimiseks.

Juba on töös ka uue Tartu loodusmaja rajamine (toetuse kogusumma 2 808 726,94 eurot) ja Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimise projekt (toetuse kogusumma 4 955 603,90 eurot).

Põllumajandusministeeriumi investeeringud Tartusse on seotud PRIA, jõudluskontrolli keskuse ning veterinaar- ja toidulabori seadmete ja sisseseade soetamisega.

Alustatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi uute hoonete ehitamist.

Alata saab Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus. Ehitushanke protsess on jõudnud lõppjärku ja põhjendatud on lootus, et järgmise aasta alguses jõutakse taotluseelarve piiresse jääva ehituslepingu sõlmimiseni.

Juba eelarve menetlemise käigus lisas riigikogu enne kolmandat lugemist eelarvesse mõndagi Tartuga seonduvat, näiteks 315 000 eurot Vanemuise teatri palgafondi suurendamiseks. Oluline on märkida 170 000 euro lisamist Pauluse kiriku renoveerimiseks sõlmitud ehituslepingu riigipoolse panuse suurendamiseks. Nii võime täie veendumusega kinnitada, et 2015. aasta novembris kõlab Pauluse kiriku uus orel uuenenud kirikus-kontserdisaalis.

Tõusvad palgad

Nüüd ka mõned üldisemad faktid riigieelarve kohta.

Järgmise aasta riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro võrra ehk 2,2 protsenti – 7,5 miljardi euroni. 2013. aasta riigieelarve kulud suurenevad 1,1 protsenti, 7,7 miljardi euroni. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega panustame jätkuvalt enam haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse.

Tuleva aasta valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal, mis on märk majanduslikust stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna. 2013. aasta eelarve kava järgi püsib ka järgmisel aastal Eesti võlakoormus Euroopa Liidu väikseimana, tõustes 12 protsendini SKPst (ELi keskmine on 83 protsenti).

Valitsus suurendab riigisektori palgafondi 4,4 protsenti, kogukulu on 29,3 miljonit eurot.

Õpetaja palk tõuseb ning palgakorraldus muutub. 2013. aasta jaanuarist on õpetajate keskmine palk vähemalt 860 eurot (2011. aasta keskmine palk oli 793 eurot) ja õpetaja palga alammäär 715 eurot kuus. Hakatakse liikuma ühe üleriigilise palgamiinimumi suunas. Tugitöötajate palgamuredele leitakse lahendus.

Kultuuritöötajate palk tõuseb võrdsetel alustel õpetajate palgaga ehk keskmiselt viis protsenti ning sellega jätkub kultuuritöötajate palga viimine Eesti keskmisele tasemele.

Taastatakse kaitseväe personalikulude majanduslanguseelne tase, et peatada töötajate kriitiliseks muutunud  lahkumine. Personalikulude suurendamine tuleb muu hulgas sisemiste rahaliste vahendite arvelt, sh majandamiskulude neljaprotsendise vähendamisega.

Maksupoliitika põhisuunad jäävad samaks. Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsenti, st kuuele protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.

Maksukoormust mõjutab järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määrade vähendamine – kindlustatule kaks protsenti ja tööandjale üks protsent (vähendamine töötajatel 0,8 ja tööandjatel 0,4 protsenti).

Alkoholiaktsiisi tõstetakse viis protsenti. Varem otsustatud tubakaaktsiisi tõus jaotatakse kaheks: aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti.

Sotsiaalne kaitstus

Sotsiaaltoetused moodustavad 2013. aasta riigieelarve kogumahust 33,6 protsenti ehk 2,2 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aasta eelarvega suurenevad sotsiaaltoetuste kulud 114,6 miljoni euro võrra ehk 5,6 protsenti. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi ühe elaniku kohta keskmiselt 1677 eurot.

Lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused, mis seaduseelnõu menetlemise käigus on ümber nimetatud peretoetusteks. Kokkuleppe kohaselt suurendatakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetust seniselt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 eurole ning 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 eurole.

Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt tuleval aastal 76,72 eurole ning 2015. aastast 95,9 eurole.

Lisanduvaid lastetoetusi ei võeta toimetulekutoetuste arvestusse.

Pension tõuseb tuleval aastal viis protsenti. Riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot. Riik kan­nab omalt poolt elanike kohustuslikku kogumispensionifondi üheksa miljonit eurot.

Töötutoetus kasvab järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk siis 101,5 eurole (praegu 65 eurot).

Paraneb ligipääs kõrgharidusele ja järgmise tudengite vastuvõtu rahastamine suureneb üle 30 protsendi. Järgmisel sügisel saavad kõik lävendi ületanud ning normkoormusega õppima asuvad noored õppida ülikoolis tasuta. Õppemaks ja tasulised õpikohad kaovad.

Ülikoolide rahastamine muutub selgemaks ning võtab lõpetajate hulga kõrval arvesse ka tegevuse kvaliteeti, ulatust ja tulemuslikkust. Käivitub vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem.

Teed ja majad

Järgmise aasta CO2-kvoodi müügi tulust suunatakse 10 miljoni euro ringis kortermajade soojapidavamaks ja energiasäästlikumaks muutmiseks. Paljud ühistud on oma taotluse juba Kredexile saatnud, veel rohkemad aga plaanivad seda teha, kui on näinud naabermajade pealt, millist soojaarvete kokkuhoidu annab ühistumaja kompleksne renoveerimine.

2010. aastast on riik korterelamute ja väikeelamute renoveerimist toetanud Luksemburgiga sõlmitud lepingu alusel kokku ligi 30 miljoni euro eest.

Kohalike teede hoiuks on 2013. aasta riigieelarves kavandatud 29,2 miljonit eurot ehk 11,1 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. See annab omavalitsustele võimaluse investeerida senisest enam teehooldesse ja -ehitusse ning tagada inimeste mugavam liikumine.

Eelarvest tuleb rääkida arvude keeles, aga ei tohi unustada, et iga kuiva numbri taga on tuhandete inimeste elujärje paranemine, tähendagu see siis palga, pensioni või toetuste suurenemist.