Jaapani tarbekunst võlub tagasihoidlikkusega

Linnamuuseumi saali ühes vitriinis on Nobuak Shigeki «Rebane Kojoro»-motiividega lehvik. See on käsitsi valmistatud paberist, käepide ja ribid on bambusest. Foto: Sille Annuk

Tartus on praegu erakordselt palju Jaapanit: linnamuuseumis on jaapani tarbekunsti väljapanek, Tartu Ülikooli kunstimuuseumis aga näitus jaapani tänapäevastest ning 18. ja 19. sajandi puulõigetest.

Need kaks on teoks saanud Jaapani riigi toel ja pikaajalise ettevalmistuse tulemusena. Tänu õnnelikule juhusele saab puulõikekunsti vaadata ka Tampere majas, kus on soomlase Taina Kokkoneni graafikat.

Arvan, et tarbekunst – kangad, tassid-kausid, mööbel jpm – on just see valdkond, mis näitab kõige paremini rahva elustiili, vaimseid ja materiaalseid püüdlusi, tema hinge.

Tagasihoidlik ja lihtne

Jaapani tarbekunsti iseloomustamiseks on kõige täpsemad sõnad tagasihoidlikkus ja lihtsus. Kümnetest ja kümnetest esemetest koosneval näitusel on vaid kahel anumal veidi kulda. Ei sära ega hiilgust, isegi punast värvi näeb peamiselt mänguasjadel.

Väikeste tarbeesemete poolest on väljapanek väga ülevaatlik (neid on lihtsam transportida), esindatud on kõik traditsioonilised valdkonnad. Eelkõige on välja pandud söömise ja teejoomise vahendid, lambikesed, lehvikud, kangad. Puust esemetest on suurim sahtlitega kirst, mida oleks õigem nimetada kummutiks.

Eseme valmistanud kunstnik on jätkanud oma piirkonna tehnika ja küllap ka dekoori traditsioone. Jaapanlased eelistavad siiani keraamikat portselanile, mis tuli neile alles 16. sajandil Korea kaudu Hiinast, punutisi tehakse bambusest, kirjapabereid ja ümbrikuid käsitsi.

Peamiselt beež, pruun, tuhm sinine koloriit, mida kaunistab lihtne geomeetria, triibud, tähnid, lakk, krobeline faktuur, üksikud õrnad taimemotiivid ... Figuurid on ainult lehvikutel. Disainer Mait Summataveti sõnul näeb Jaapanis maitsetust ainult turistide seljas.

Kingitus muuseumile

1956. aastal lõpetati NSV Liidu ja Jaapani vahel sõjaolukord ning seati sisse diplomaatilised suhted.

Sel puhul kinkis Jaapan Nõukogude Liidule suurel hulgal tarbekunsti. Esialgu läks see riiklikku idakultuuride muuseumi, mis aga jaotas selle laiali liiduvabariikide parematele muuseumidele. Tartu kunstimuuseum kuulus koos Tallinna kunstimuuseumiga nende hulka.

Kingituse üleandmine oli 1960. aasta suvel. Sama aasta lõpul oli Tartu kunstimuuseumis esimene jaapani tarbekunsti näitus Emajõelinnas, kus oli näha ka Tallinna muuseumile kingitud esemeid.

Olnuks väga tore võrrelda 1960. aastal meie linnale kingitud 97 nimetusest koosnevat kogu praeguse näitusega. Igatahes tookordne Tartu kunstimuuseumi peavarahoidja Tui Koort pidas seda tõusva päikese maa kingitust väga hinnaliseks. Kuid võrrelda ei saa.

2005. aasta detsembrist pärineb Tartu kunstimuuseumi direktori Reet Margi taotlus anda see kogu üle Eesti disaini- ja tarbekunstimuuseumile Tallinnas.

Kultuuriminister rahuldas taotluse. Tõsi küll, pärast ahjude mahalõhkumist muuseumihoones Vallikraavi 14 on kunsti hoiutingimused halvad, kuid need ei olnud katastroofilised.

Loodan, et muuseumi tulevane direktor Rael Artel, kes on ennast näidanud väga võimeka organisaatorina, toob tagasi Tartule kuulunud väärtuslikud kunstivarad.

Selle viimase lause pärast ma võtsingi arvustamiseks nüüdse tarbekunstinäituse linnamuuseumis.

Näitusi täiendavad loeng ja õpituba

Tartu Ülikooli kunstimuuseum kutsub 12. detsembril kell 17.15 kõiki huvilisi tasuta kunstikolmapäevale, kus professor Jaak Kangilaski kõneleb teemal «Jaapani kunsti mõju Euroopa kunstile 19. ja 20. sajandil».

Professor analüüsib näidete varal, millist mõju on avaldanud Jaapani ukiyo-e puulõiked Euroopa kunsti motiivistikule ja pildistruktuurile.

Kunstikolmapäev on näituse «Puusse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika» raames. Väljapanekut saab vaadata 15. märtsini.

22. detsembrini on ülikooli kunstimuuseum tavapärasest erinevalt avatud ka laupäeviti kell 11–15.

Jaapani käsitööd ja tarbekunsti tutvustava näituse «Käsitsi valmistatud. Traditsioonid ja tehnikad» õpituba on Tartu linnamuuseumis 15. detsembril kell 13–15. Tartu Ülikooli jaapani keele õppejõud Eri Miyano õpetab valmistama origamit. Samal päeval on viimane võimalus vaadata näitust. (TPM)