/nginx/o/2012/11/27/1457928t1h02dd.jpg)
Eile Tartu Ülikooli külastanud Läti Vabariigi endine president Vaira Vike-Freiberga pidas aulaloengu Balti riikide ning teiste uute Euroopa Liidu liikmesriikide rollist rahvusvaheliste abiandjatena.
Läti ekspresident kõneles ülikooli aulas
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
28. november 2012, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vike-Freiberga kutsus üles nägema oma maad mitte ainult võrdluses naabrite ja Euroopa Liidu riikidega, vaid kogu maailmaga, ning rõhutas, et eilsed abistajad võivad olla homsed abisaajad ja vastupidi.
President meenutas oma lapsepõlve pagulasena ning tõdes, et tänu toonasele rahvusvahelisele abile said Balti põgenike lapsed pagulaslaagreis kooliharidust, mis lubas neil tunda end hiljem priimustena nii Kanada, USA kui ka Austraalia koolides.
«Rahvusvahelised konfliktid pole põhjus lasta elusid raisku,» toonitas Vike-Freiberga. Ta tuletas meelde, et enim kannatavad sõdade ja katastroofide korral naised ja lapsed, paljudest lastest on aga tehtud Aafrikas moodsate relvadega kõrilõikajad.
Oma kõnes mainis Vike-Freiberga korduvalt korruptsiooniga võitlemise tähtsust ühiskondliku arengu tagamisel: arengust sõltub, kas oleme tulevikus pigem rahvusvahelise abiandjad või muutume abistatavaiks.
Vaira Vike-Freiberga loeng oli lüli rahvusvahelises sarjas «Kapuscinski lectures», mis kutsutigi 2009. aastal ellu riikide arenguabialase koostöö käsitlemiseks. Nime sai loengusari maailmakuulsa Poola kirjaniku, reporteri ja luuletaja Ryszard Kapuscinski (1932–2007) järgi.