/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/10/25/1390930t1h62c4.jpg)
Eks neid Tartus Võru tänavas tegutsenud alumiiniumivabriku veneaegseid suuri süldipotte ole meil nüüdki. Aga vähesed saavad eputada samas tehases Pätsu ajal tehtud koogivormiga, mille kaanele on pressitud kiri «Perenaiste rõõm». Just seda klaasaknaga koogivormi näitas Tartu linnamuuseumis eile avatud näituse «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940» kuraator Aime Kärner (pildil).
Alumiiniumist pottide-pannide vahel rääkis Aime Kärner, et kammivabriku Estico omanik tööstur Herbert Blumenthal asutas Tartusse tarbenõusid teinud alumiiniumivabriku TAV 1934. aastal. See on esimene alumiiniumivabrik Eestis.
«Räägitakse, et Tartu on vaimne linn, kus tööstust justkui polegi,» märkis ülikoolilinna kirevat tööstusajalugu valgustava näituse kuraator Teesi Kivivare. «Tegelikult oli Tartu Pätsu ajal Eestis kolmas tööstuslinn. Siin oli üheksa klaverivabrikut, palju metallivabrikuid ja tugev toiduainetööstus.»
Näituse kuraatorid Aime Kärner, Teesi Kivivare ja Eevi Kärdla on linnamuuseumi väiksesse tuppa koondanud põneva väljapaneku, mis tutvustab Tartu tööstusi ja nende toodangut teise ilmasõja eelsetel kümnenditel. Välja on pandud Hugo Masingu töökojas valmistatud seismograaf, Eduard ja August Oina metallitööstuse Tehnik automaatpump, mida rahvas hakkas vesioinaks kutsuma, leivatehase Ceres leivavorm ning muudki põnevat.
Peeter Paasmäe ja Taisi Kadariku kujundatud Tartu tööstusajaloonäitus on avatud tuleva aasta 30. aprillini. Kes tahab veel rohkem teada saada, võib minna linnamuuseumis täna kell 11 algavale 30. linnaajaloo päevale, mis on pühendatud Tartu tööstuse ajaloole.