Spordihoone lõpusirge venib

Kuigi täna tegutsevad selles ümmarguste akendega ruumis veel töömehed, hakatakse tulevikus siin aeroobikat tegema. Akende taga avaneb vaade pallisaalile, mida saab vajadusel kolmeks väiksemaks saaliks jaotada. Foto: Margus Ansu

Kui maaülikooli spordihoone tarvis eelmise aasta 17. märtsil vaiad maasse puuriti, oli lootus, et majja saab tänavu 3. märt­sil. Vea tõttu on aga ehitus veninud ning ülikool andis ehitajatele kuu aega ajapikendust.

Praegu tegutsevad majas veel töömehed ning ehitustandrile pääseb vaid kiivriga. Osa ruume on aga valmis ja ootab sisustamist. Nii jõuab täna näiteks kohale jõusaaliinventar. Seda, millal kogu maja täielikult sisustatud saab, et külastajaid vastu võtta, veel teada ei ole.

Reedel kohtus Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen ehitusi teostava ettevõtte esindajatega ning esitas hoone valmimise tähtajaks 31. märtsi. Seda, kas ehitis tegelikkuses ka valmib, on praegu veel vara ennustada.

«Me loeme seda valmisolevaks sellest hetkest, kui saame kasutusloa,» ütles Klaassen. «Ma arvan, et reaalselt me saame selle mai keskel või lõpus, mis tähendab, et enne seda seal sportida ei saa,» lisas ta.

Rektor jõusaali

Rektor ise on varasematel aegadel mänginud võrkpalli ning praegu tõmbab teda veemoto ja talvel lumesaanid. Ta tunnistas, et kavatseb uues spordihoones jõusaali ikka sisse astuda.

Klaassen avaldas lootust, et ilmselt saavad tulevikus maaülikooli lipualadeks maadlus ja raskejõustik. Sama kinnitas ka EMÜ spordiklubi juhataja Rait Rodi, sest spordihoonesse tuleb tõenäoliselt Eesti parim maadlussaal. «Siia tuleb täismõõtmetes matt, siin on valgust ja õhku,» võttis Rodi maadlussaali plussid kokku.

Hoones on lisaks maadlussaalile veel ka tõste- ja jõusaal, teisaldatavate vaheseintega suur pallimängusaal. Saali põrandal on FIBA 2. ja 3. kategooria sertifikaat. «See tähendab, et olümpiamänge selles saalis pidada ei saa, aga koondise mänge annab korraldada küll,» seletas Rodi.

Kaljuronijad saavad hakata harjutama suursaali ronimisseinal. Lisaks on majas kaks

aeroobikasaali. Samuti on hoones mõeldud lauatennise- ja piljardihuvilistele.

53 aastat kirikus

Rodi sõnul ei ole mõtlemata jäetud ka lapsevanematest tudengite peale: lapsed saavad endale mängunurga. Spordihoone kõrvale tuleb147-kohaline autoparkla ning kolm liivakattega võrkpalliväljakut.

53 aastat on maaülikooli tudengid treeninud Pepleri tänavas Maarja kiriku hoone spordisaalis. «Harrastajate hulk on selle vana hoone tõttu kokku kuivanud, sest tavatudeng valib mõne teise spordiklubi või jätab tulemata, kui ta näeb neid tingimusi, mis Pepleris on,» ütles Rodi. 

Uues majas on sportimiseks pinda 4622 m², mis teeb selle võrreldavaks A. le Coq’i spordihoonega. Spordihoone koos kõrvalrajatistega läheb maksma üle 90 miljoni krooni, millest riik tasub 23 miljonit ja Tartu linn kaks miljonit krooni. Ülejäänud summa on ülikool saanud laenuna.