Jäätmed ei ole enam prügi, vaid muutuvad üha enam ja enam väärtuslikuks tooraineks. Juba praegu on täiesti reaalne vähemalt osast jäätmetest vabanemise eest jäätmekäitlejalt raha küsida.
Marko Kippa: jäätmetele tuleb anda uus elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu maailmas kogub tuure urban mining ehk sekundaarse tooraine «kaevandamine», kusjuures selles kontekstis ei tähenda urban sugugi ainult linnakeskkonda, vaid on igati kohane ka alevikes, külades ning isegi talumajapidamistes.
Selliste haruldaste metallide nagu plaatina, indium ja tantaal ressurss on prognooside järgi ammendumas 5–20 aasta jooksul juhul, kui materjali ringlusse võttu märkimisväärselt ei parandata.
60 protsenti roostevabast terasest, 40 protsenti vasest, 33 protsenti alumiiniumist, 35 protsenti pliist ja 30 protsenti tsingist on juba praegu sekundaarsest toorainest. Sõiduautodes kasutatakse 25 ning kodutehnikas 75 protsendi ulatuses sekundaarset päritolu rauda.
Kuidas jäätmed rahaks pöörata? Kõige aluseks on jäätmete liigiti kogumine, näiteks eraldi metallid, kiled ja plast, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp ja kartong jne.
Sellisel viisil on kogu jäätmemajandust võimalik korraldada terviklikult, kus ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi käitlemise kulukust (näiteks vanaõli, akuhape, asbest ja muud ohtlikud jäätmed). Ainult sel viisil on võimalik oma jäätmetest
vabaneda võimalikult väikeste kuludega või isegi raha teeni-da; segajäätmete eest ükski jäätmekäitleja raha maksma ei kipu.
Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes ning ka kodus tekib vähe jäätmeid, pole nende liigiti kogumine taaskasutuseks oluline. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda – väikestest kogustest saavad lõpuks suured ning seepärast on võrdselt tähtis nii iga inimese kui ka mitme tuhande töötajaga suurettevõtte tegevus.
Taaskasutusega vähendame süsinikdioksiidisaastet, reovee teket ja prügilas ladestatavate jäätmete hulka. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal uueks tooraineks: tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud metallideks, kiududeks ja energiaks. Näiteks vanade autorehvide kütteväärtus on võrdne õli omaga ning 25 protsendi võrra suurem sellisest tuntud kütteainest nagu kivisüsi.
Ühise pingutuse tulemuseks on vähem prügilaid ning puhtam vesi ja õhk. Taaskasutusele ei sunni meid ainult keskkonnateadlikkus, vaid ka karm äriline reaalsus.
Maailma esimene tonn rauda valmistati rauamaagist, aga kindel on see, et viimane tonn rauda valmistatakse kunagi tulevikus vanametallist.