Kevadise suurpuhastuse aeg läheneb ja koristustöö toob majapidamises lagedale nii mõndagi, mida enam tarvis pole. Ropka linnajaos avab täna uksed uus jäätmejaam, kuhu pea iga päev võib viia igat sorti ülejääke.
Mõne konteineri juures tuleb rahakotti luhvtitada
11. märts 2012, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reklaamifirma Leevarex töötajad Lennart Roosaar ja Lauri Soosaar tegutsesid eile lõuna ajal Sepa turu naabrusse kerkinud Tartu linna uues jäätmejaamas. Ohtlike jäätmete ruumis kinnitasid nad konteinerite kohale silte-juhised, mida jälgides on asi klaar: siia lähevad vanad ravimid, sinna happejäägid, tänna värvijäätmed.
«Meil pole enam palju teha, varsti on valmis,» ütles Lauri Soosaar. Enam-vähem valmis oli oma tööga ka uut jäätmejaama majandama hakkava ASi Ragn-Sells Lõuna regiooni transpordijuht Risto Sardis, kes sättis suurde vastuvõturuumi üles kaalu.
Viia võib kõike
«Siin on kõik valmis, reede keskpäevast võivad inimesed hakata oma ülejääke uude
jäätmejaama tooma,» kinnitas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.
Aadressile Turu 49 ehitatud jäätmejaama saab viia ohtlikke jäätmeid, vanapaberit, tarbetut metalli, pakendeid, elektroonikaromusid ehk näiteks vanu telereid ja külmikuid, suurt kola ehk mööblit, aiajäätmeid ning ehitusprahti.
Suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid, näiteks aknaklaasi või tualetipotte, jäätmejaama viies on vaja välja käia 48 eurot tonnist. Aia- ja haljastusjäätmete tonn maksab 11 eurot ja 33 senti.
Jäätmejaam rajati Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toetuse abil. Jaama ehitamine maksis 777 412 eurot, millest Tartu linn tasus 117 592 eurot. Turu 49 ja ülikoolilinna teine jäätmejaam aadressil Jaama 72c on lahti teisipäevast reedeni kell 12–18 ja laupäeval-pühapäeval kell 10–16. Esmaspäeval on jaamad kinni.
Veerikul pole veel lootust
Ropka ja Annelinna inimestel on üsna mugav jäätmejaama kasutada, Veeriku rahvast jäävad need kohad kaugele. Lähemal ajal aga Veeriku inimestel oma jäätmejaama saamise lootust pole. «On küll räägitud, et Tartus võiks ka kolmas jäätmejaam olla ja et see võiks asuda Veeriku kandis, aga kuskil planeeringus sellist kohta küll veel pole,» ütles Ülle Mauer.
Mida aeg edasi, seda agaramalt tartlased jäätmejaamu kasutavad. Viimasel neljal aastal on linna kahe jäätmejaama kasutajate arv kasvanud pea 40 protsenti: 2008. aastal käis Jaama tänava ja Ropka linnajao vanas jäätmejaamas kokku 13 318 klienti, mullu oli neisse kahte jaama asja juba 19 085 inimesel. Eelmisel aastal viidi Ropka linnajao vanasse jäätmejaama 10 424 ja Jaama tänava jaama 20 415 kilo ohtlikke jäätmeid.