Kohvilõhn täitis toa, kus Poska gümnaasiumi kümmekond õpetajat eile streigihommikut pidasid. Aga ühtäkki tõusid õpilastest tühja koolimaja päikselises toas emotsioonid laeni.
Poska koolis kiskus streigipäeval jutt tuliseks
8. märts 2012, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu enamikus Tartu koolides, polnud Poskas eile õpilasi ning õpetajatel oli hea kohvi juua ja asju arutada, milleks pikad ja pingelised koolipäevad muidu mahti ei jäta, nagu ütles direktor Helmer Jõgi. Poska koolis oli end streikijana üles andnud 38 õpetajat.
Jõgi ütles, et streik kestab koolis kolm päeva ja toetust avaldatakse sellele, et õpetajate elukutset väärtustataks ja palk tõuseks.
Jutujärge hoidiski põhiliselt eksriigikogulane Jõgi, kuna naisõpetajaist ei tahtnud keegi leheveergudel põhjendada, miks nad streigivad, vaid lubasid sellele selgitust anda haridusministeeriumi ees meeleavaldusel.
Siis aga saabus füüsikaõpetaja Reemo Voltri, ametiühingu usaldusisik ja Tartumaa Haridustöötajate Liidu abiesimees, ning jutt võttis uue pöörde. Voltri rääkis, et kuigi õpetajate palku on tõstetud, on need keskmise palgaga jäänud ikka samasse suhtesse – 83–87 protsenti sellest.
«Mõni poliitik on öelnud, et õige palk oleks umbes tuhat eurot,» ütles Voltri. «Enne valimisi rääkisid kõik erakonnad, et õpetaja palk peab algama Eesti keskmisest. Selle eesmärgini peaks minema järk-järgult, aga eelmisel aastal polnud isegi mingit dialoogi.»
Arutelu keerles ka selle ümber, et Soomes on õpetajaamet populaarsuse tipus, Eestis aga vastupidi – nii et asi pole üksnes palgas ja töötundides, vaid ka maines. Mõne aine õpetaja leidmiseks pole mõtetki konkursikuulutust avaldada, sest ühtki kandidaati niikuinii ei tule. Ka sellest räägiti, et õpetaja on pidevalt pinge all, sest ühiskonna ootused on suured.
Vestlus kaldus sellele, kuidas streigipäevadel tundidest vabaks jäävat aega saab kasutada nendeks õpetajatöödeks, mis muidu oleks nädalavahetuseks jäänud, kui Jõgi sissejuhatuseks venitas: «Eks ta keeruline ole.»
«Kuulasin meie ametiühingujuhti raadiost,» jätkas Jõgi Voltrile otsa vaadates. «Ja kui ta nimetab ministrit ja endist ülikooli rektorit diletandiks, siis noh. Kas ongi tahtmine eesmärke saavutada, kui otsitakse konfrontatsiooni.»
«See on kontekstist välja võetud,» vaidles Voltri.
«Ei, see ei ole. Kurat, Poska füüsik ütleb ülikooli füüsikule, et too on diletant.»
«Mõni tema väljaütlemine on.»
Reinikus tühi maja
Reiniku koolis eile hommikul lapsi polnud ega antud ühtki tundi, ütles direktor Toomas Samm fuajees, kus üks vanem daam samal ajal hoolitses toalillede eest.
«Kui keegi tahab, on meil neli ruumi avatud,» rääkis Samm. «Neli inimest on ka otsitud: kaks on koristajad, üks valvur, üks arvutispetsialist. Aga lapsi ei ole, tegin eeluurimise, järgmistel päevadel ka ei tule. Toitki ootab all sööklas, on võimalik anda šokolaadi ja muid produkte.»
Samm täpsustas, et toimuvad üksnes individuaalsed muusikatunnid.
Annelinna gümnaasiumi 64 õpetajast oli eile hommikul kell kaheksa koolimajas kaks, 750 õpilasest mitte ainsatki. Pikapäevarühma õpetaja Jelena Vidrikson selgitas, et ei jõudnud end tähtajaks, 21. veebruariks streikijate nimekirja panna.
«Kooli oleksin pidanud igaks juhuks nagunii tulema, sest kui oleks lapsi tulnud, oleks keegi pidanud nendega tegelema,» selgitas Vidrikson.
Veel ei liitunud streigiga õpetaja-metoodik, kes soostus oma positsiooni kommenteerima vaid tingimusel, et tema nime lehes ei avaldata.
«Ma olen vana kooli inimene, mõne aasta pärast pensioni välja teeninud,» rääkis naine. «Ei ole enam mässumeelt. Tahan tagasihoidlikult tööd teha. Ei taha esile tükkida, olla Kosmodemjanskaja. Aga ausalt öeldes mõtlen praegu nagu vahel pärast valimisi: olen vist teinud vale valiku.»
Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser ütles, et e-kooli riputatud streigiteatele tuli lapsevanemailt 19 kommentaari: armastame teid, toetame teid, olete õigel teel.
Aeg püramiidideks
Kivilinna gümnaasiumi vanemate klasside õppehoonesse ei tükkinud hommikul samuti ükski laps, streikimisest olid loobunud kaks veerandkoormusega õpetajat.
Neist ühel, saksa keele õpetajal, kolmapäeviti tunde polegi, teisel, tantsuõpetajal, pidanuks olema üks tunniplaanijärgne tund gümnaasiumi nooremate klasside õppehoones. Selle asemel harjutas osa kooli tulnud lapsi tema käe all võistluseks.
«Lapsed ise tahtsid väga püramiidide kava harjutada, neil on homme võistlus,» selgitas õppejuht Pille Saadjärv.
Kell veerand kümme istus kooli raamatukogus ümber lugemislaua viis last kolmandast, neljandast ja viiendas klassist. Igaühel kõrval linnupettepakike õuna, mahlajoogi ning šokolaadikesega.
«Oleme mõelnud neid siin hoida kaheteistkümneni, siis saadame koju,» ütles Saadjärv.
Kolmanda klassi tüdruk Keidi Kasuk oli end kerra tõmmanud raamatukogu diivanil, põlvedel kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv «Kas loomad pesevad hambaid». Kodus on igav, põhjendas paar tüdrukut. Üks poiss ja tüdruk ootasid kella üheteistkümnest starti Viljandisse teatrietendusele.
«Mul isa käskis tulla,» ütles 4. klassi poiss Sven Sild. «Ütles, et puhkan liiga palju ja istun kodus kogu aeg arvutis.»
Mitut tuhandet Annelinna last, kes koolist vaba päeva saanud, veidi enne kümmet Annelinnas näha ei olnud.
Kommertsgümnaasiumi ainus streigimurdja oli tööõpetuse õpetaja Jaan Olesk, kuid tedagi tuli otsida naaberkooli, Descartes`i lütseumi keldrist, kus on kahe kooli ühised tööõpetuse klassid.
«Olen tööinimene, mul on siin ka tunde andmata palju tööd,» osutas ta puutööklassile. «Olen ka natuke solvunud, et asi on üldse streigini läinud. Reformierakond oleks pidanud ammu suutma asja läbi rääkides ära lahendada. Streik on ju tegelikult kaos, seda pole vaja.»
Iga võtab streigiisu
Descartes`i lütseumi 65 õpetajast polnud streikijate nimekirjas 11, kõik peale ühe töötavad osakoormusega. Direktor Jaan Reinsoni kinnitusel pidid need, kel oli eile tund anda, oma koolimajast läbi käimist allkirjaga kinnitama.
«Kui olete 60 ja üle selle, mis te arvate, kas te tahate streikida?» vastas kehalise kasvatuse õpetaja Aili-Sirje Nugin reporteri küsimusele küsimusega. «Pealegi meeldiks mulle, kui osapooled istuks laua taha ja räägiks läbi, nagu intelligentseile inimestele kohane. Streigini ei peaks ju minema.»
Streigipäev
• Tartu munitsipaalkoolidest käis eilsel streigipäeval läbi 322 õpilast, 13 kooli jäid täiesti tühjaks.