Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suurhalli maksuraha eest ehitada tundub riskantne

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Margus Ansu

Suurtel üritustel on kohalikule majandusele tugev mõju, kuid Tartu multifunktsioonilise linnahalli idee teeb murelikuks, sest see neelaks linnakodanike raha mitte ainult ehitamise ajal, vaid peale tuleks maksta ka selle käigushoidmisele.

Unistama peab suurelt. Nii nagu Tartus tehakse – linna läbiv trammitee, pompoosne linnahall ...

Kui Tartus on endiselt vaja korda teha koolid ja tänavad, tegeleda amortiseerunud kultuuritaristuga ning leida lahendus nigelale lennuühendusele – need teemad ei tule kellelegi üllatusena – , peaks ehk siiski küsima: milliste teenuste eest on tartlased valmis maksma?

Viimasel ajal on minu tähelepanu köitnud tervitatav arutelu Tartu turundamise üle. Linna külastavad turistid ergutavad kohalikku majandust ning on selge, et linn peab mõtlema, kuidas neid siia meelitada.

Statistikaameti andmetel peatus tänavu jaanuarist aprillini Tartu majutusasutustes ligi 146 000 turisti, mis on tervelt 40 000 enam kui mullu sama aja jooksul.

Hea meel on märkida, et panuse selleks andis Tartu Näituste korraldatav maamess, mis tõi linna rohkelt külalisi.

Saamaks aimu maamessi tähtsusest Tartu linnale, uuris Eesti konjunktuuriinstituut meie tellimusel maamessi regionaalset majanduslikku mõju, muu seas paluti uuringus Tartu majutusasutuste juhtidel hinnata messi majanduslikku tähtsust nende seisukohast.

Vastanutest ülekaalukas enamus ehk 84 protsenti hindas maamessi väga oluliseks, kusjuures nende ettevõtete müügitulu suurenes messi ajal keskmiselt 39 protsenti. Maamessi külalised jätavad Tartu piirkonda 3,9 miljonit eurot.

Eraettevõtjana ei pea ma aga kindlasti heaks kõlvatu konkurentsi loomist linna vahenditega. Niivõrd mastaapse multihalli eeldus on adekvaatne äriplaan.

Suurtel üritustel on kohalikule majandusele tugev mõju. Ometi teeb mulle muret aeg-ajalt Tartu arengu aruteludes kerkiv idee multifunktsioonilisest linnahallist, mis neelaks linnakodanike raha mitte ainult hoone ehitamisel, vaid ka selle käigushoidmisel.

Seda tõestasid mõlemad linnavalitsuse tellitud tasuvusuuringud. Jah, halli eestvedajad on tähelepanu fokusseerinud Arena Tartule kui terviklikule turundusmootorile, mis Tartut edendaks ja elavdaks.

Ärge saage valesti aru – Tartu vajab tõmbekeskusi ning ma hindan inimesi, kes julgete ideedega lagedale tulevad. Kuid enne, kui asume kümneid miljoneid investeerima ehitisse, millest võib saada pankrotiprojekt, peame tegema üksikasjad endale selgeks.

Et loodav linnahall end ise majandaks, peaks seal uuringute kohaselt toimuma sada suurt üritust aastas. Üritusi, kus on üle 2000 pealtvaataja, peetakse Tartus praegu aastas umbes 20.

Liiatigi tegeldakse sportimisvõimaluste parandamisega mujal ning see vähendab uute väljakute vajadust. Samuti ei ole kuulda olnud linnahalli potentsiaalsest ankurrentnikust või kontserdikorraldajatest, kes sooviksid Tartu-suuruses linnas näiteks Enrique Iglesiase kontserti korraldada.

Usun, et rahvamasside meelitamiseks peab kohale tooma just A-kategooria artiste. Pelgalt kohalikest inimestest tribüünide täitmiseks ei piisa ning korralike transpordiühendusteta on kaheldav ka väliskülaliste saabumine sellistele kontsertidele.

See, kes kõige kõvemat häält suudab teha, ei ole veel tingimata oma ala spetsialist. Olgem ikka allikakriitilised. Ürituste korraldamine on keeruline valdkond. Üritusi korraldava ettevõtte juhina, kelle eestvedamisel on Tartus üle veerandsajandi messe ja teisi sündmusi korraldatud, soovitan enne selles valdkonnas kogemusi hankida ning end tõestada.

Tartu Näituste esimesed aastad möödusid näiteks Rootsi juhtiva messikeskuse Elmia AB kaasjuhtimisel, kellega koos valmis pädev äriplaan ning arvutused optimaalse suurusega messihallide rajamiseks.

Toonaste investorite soovitusel oleme vastu võtnud ka ridamisi strateegilisi otsuseid. 2016. aasta oktoobris tähistas AS Tartu Näitused juba 25. tegevusaastat.

Heaks proovikiviks võiks olla Tartus olemasolevate ruumide ja muude suurte areenide rakendamine, näiteks laululaval kontserdi korraldamine. Kuivõrd loodav hall võiks saada rakendust eeskätt spordisaalina, soovivad minusugused skeptikud kindlasti näha ka selliste spordialade nagu korvpall populariseerimist, et saalid oleksid pealtvaatajatest tulvil, nagu mäletan nooruspõlvest.

Eraettevõtjana ei pea ma aga kindlasti heaks kõlvatu konkurentsi loomist linna vahenditega. Niivõrd mastaapse multihalli eeldus on adekvaatne äriplaan, mis pakub huvi ka erainvestoritele. Müts maha ettevõtlike inimeste ees, kes uuenduslikke ideid maksumaksjate rahata ellu viivad!

Kindlasti ei tohiks tartlased olla valmis toetama projekte, mis eeldavad üle jõu elamist.

Olemasoleva taristu renoveerimise kõrval ei tasu aga kõrvale jätta linna arengut ning lämmatada uusi ideid, kui need ka ebarealistlikult kõlavad.

Selge on, et ühise joonena on igal ideel mõni valupunkt. Tartu puhul on sellena välja toodud korralike transpordiühenduste, sealhulgas lennuliikluse puudumine. Turistide meelitamiseks peaksime ehk esmalt mõtlema lennuliikluse doteerimisele, see oleks tõenäoliselt võimalik koostöös teiste Lõuna-Eesti omavalitsustega. Kuuldavasti on arvutused selleks tehtud.

Üleüldse peaksime linnakodanikena mõtlema, milliste teenuste eest oleme valmis linnakassast maksma.

Tagasi üles