Raudteetranspordifirmal Go Rail on soov panna varem Moskvasse ja Peterburi sõitnud, kuid nüüd rohkem paigal seisvad reisirongid vurama Tartu ja Tallinna vahet. Omalt poolt lubab ettevõte vedada ühe rongikoosseisuga palju rohkem reisijaid, kui teeb seda riigiettevõte Elron, ja väidab, et vajab selleks väiksemat dotatsiooni kui konkurent.
«Päris paigal firma rongid ei seisa,» rääkis Go Raili turundusdirektor Mart Kirsipuu ja tõi näite, et möödunud nädalal sõitis ettevõtte Transferwise delegatsioon neli päeva nende rongiga mööda Eestit. Muidu on aga Go Railil piisavalt veeremit, et panna pealinna ja ülikoolilinna vahet sõitma mitte ainult üks rong, vaid vajaduse korral kasvõi neli rongi. Viimasel juhul jääks kaks veel reservi, et tagada liiklus juhul, kui mõne käigusoleva midagi juhtub.
Teisipäeval tutvustasid Go Raili esindajad oma plaane Tartu linnavalitsuses. Meer Urmas Klaas märkis, et linnavalitsus on Emajõelinna transpordiühenduste küsimusi pidevalt tagant tõuganud ning igast uuest võimalusest on linn igati huvitatud. Raudteetransport on Klaasi hinnangul praegu väga aktuaalne teema, sest Eesti Raudtee investeerib edasi oma ühendusteedesse ja peagi võivad rongid kahe suurema Eesti linna vahet sõita kuni 135 km/h, mis tähendab, et Tartust jõuaks Tallinnasse tunni ja 45 minutiga.
Ülemiste transpordisõlme valmimine Tallinnas muudab rongiliiklust Klaasi arvates veelgi tähtsamaks, sest tulevikus asuvad seal reisijale käeulatuses juba linnaliinibussid, tramm ja lennujaam. «Tartu linnavalitsus soovib, et rongiliiklus oleks praegusest tihedam ja selle kvaliteet usaldusväärne,» kinnitas Klaas.
Tartu linnavalitsus soovib, et rongiliiklus oleks praegusest tihedam ja selle kvaliteet usaldusväärne.
Mart Kirsipuu rääkis Tartu Postimehele, et firma on huvitatud eelkõige Tartu rongi käimapanekust. Miinimumvariant näeb ette, et üks rong sõidab hommikul Tartust Tallinna ja õhtul tagasi. Kirsipuu sõnutsi ei jää nende vedurid kiiruselt alla praegu reisijatevedu korraldava Elroni omadele. Ta meenutas, et enne Elroni turuletulekut sõitsid rongid mõnel teelõigul isegi kiiremini praegusest maksimumist 120 km/h. «Veduri võimekuses ja kiiruses pole küsimust,» leidis ta.
Küll aga selles, kui kiiresti võimaldab raudtee seisukord sõita. Ja veelgi keerulisem ülesanne rongide käimapaneku eel on leida need ajavahemikud, millal sõita, et reisirong ei peaks jaamades pikalt teise rongi järel ootama, rääkis ta.
Kirsipuu kinnitusel vastavad Go Raili rongid kõigile reisirongiliikluses kehtestatud nõuetele. Rongi maksimaalne pikkus tohib tema sõnul olla vedur ja kuus vagunit, mis nende veeremit arvesse võttes mahutaks kuni 584 reisijat. Võrdluseks: praegu käigus olevad Šveitsist ostetud rongid mahutavad veidi üle 200 reisija. Kui aga ühendada rongikoosseisu restoranvagun ja paigaldada reisijate vagunitesse mugavad pehmed istmed, oleks 364 kohta, nagu selgitas Kirsipuu.
Esialgu tegeleb ettevõtte idee tutvustamisega Tartu linnavalitsusele. Raad lubas saata delegatsiooni ronge vaatama ja kui linnavalitsus ütleb, et tartlastele on sellist rongi tarvis, arendatakse mõtet edasi, märkis Kirsipuu. Siis alustatakse rongikoosseisude komplekteerimist ning läbirääkimisi nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga kui Eesti Raudteega.
Turundusdirektor ei teinud saladust, et reisijateveo turul riigifirmaga konkureerides ei suudaks ka Go Rail ilmselt toime tulla ilma riikliku toetuseta. Kuna aga vagunipargi hooldus on neil palju odavam kui Elronil, suudaks ettevõte Kirsipuu väitel hakkama saada ka väiksema dotatsiooniga kui Elron. «Otsus, kas seda liini doteerida, on juba poliitiline,» sõnas ta.