Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu muutub üha rattarohkemaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu ratturid kasutavad nutiparklat hea meelega. | FOTO: Sille Annuk

Et rattasõit tartlastele mugavamaks teha, rajas linn mai alguses Küüni tänavale nutiparkla, kuhu saab oma jalgratta kinnitada tasuta ja turvaliselt, kasutades telefoni või ühissõidukikaarti.

Liikluskorralduse projektijuht Jaanus Tamm rääkis, et täpset statistikat mõni kuu tagasi avatud Bikeepi rattaparkla kohta tehtud pole, kuid nutiparkla on enamasti 50 protsendi ulatuses täis. «On päevi, kus pea 80 protsenti kohtadest on täis, kuid ka neid, mil täitumus on väiksem,» nentis ta.

Lisaks esimesele nutiparklale tuleb 16 parkimiskohaga hoiukoht raudteejaama juurde Vaksali väljakule. Ühe parkla käigus hoidmine maksab kuus linnale 300 eurot.

Teedeteenistuse jalg- ja jalgrattateede peaspetsialist Mihkel Vijar ütles, et teine nutiparkla tuleb Vaksali väljakule siis, kui sealsed teetööd on läbi ja pargid rajatud. «Hiljemalt septembri keskpaigaks peaks see valmima. Praegu rohkem neid plaanis rajada pole,» sõnas ta.

Laenurataste buum

Tartu algatas rattaringluse projekti, mis tähendab et lähima kahe aasta jooksul tuleb üle linna 600–800 laenu­ratast ning 60–80 laenutuspunkti. Abilinnapea Valvo Semilarski sõnul on selline kogus rattalaenutuspunkte optimaalne, mis tähendaks, et nende vahemaa oleks pool kilomeetrit. «Kui tahame, et rattalaenutusest saaks ühistranspordi osa, tuleb need mugavatesse kohtadesse rajada,» nentis ta.

Linn on otsustanud pigem elektrijalgrataste rentimise kasuks.

Semilarski ütles, et rattaringluse tegevuskava on valmis ja olulised punktid tehakse selgeks septembri jooksul. Projekt peaks lõppema hiljemalt 2019. aastal. «Parem vaatame asjadele rahulikult otsa. Mõõdame seitse korda, enne kui me asja ellu viime,» selgitas ta.

Semilarski sõnul on linn otsustanud pigem ikkagi elektrijalgrataste rentimise kasuks. «Siis on võimalus ise vändata ja ka üle minna elektrivariandile,» nentis ta.

Esialgses mudelis on kalkuleeritud, et tasuta ratta kasutamise aeg võiks olla 15–30 minutit. «Targa kasutamise korral on võimalik sellisel juhul tasuta rattaga liikuda,» sõnas Semilarski.

Rattalaenutuste olukord

Enne jaanipäeva avatud elektrirataste laenutuse omanik Tanel Tein rääkis, et kümne lahtioleku päevaga on neil olnud umbes 30 laenutust. «Meid rahuldab tulemus, kui üks ratas on kuu jooksul umbes kümnel päeval rendis,» ütles ta.

Henry Timusk, kes avas pea kuu aja eest Rüütli tänaval jalgrataste remondi- ja laenutuspunkti, rääkis, et rattalaenutus on läinud üle ootuste hästi, ehkki linn on suvisel ajal üsna tühi.

«Tänapäevases linnas peaks rattarendi võimalus kindlasti olema,» nentis Timusk. Ta loodab, et nende ettevõtmist projekt mõjutama ei hakka ja ka neile jätkub kliente, sest nemad laenutavad vaid kondimootori jõul liikuvaid rattaid.

Tagasi üles