Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Särava karjääriga teadlane Heidi-Ingrid Maaroos harjutab Kuressaares klaverit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
«Kindlasti tuleb meditsiinis suuri avastusi veel,» usub Heidi-Ingrid Maaroos. «On väga palju haigusi, mida me nimetame kas autoimmuunhaigusteks või teadmata põhjusega haigusteks, ning ma arvan, et kui ühel päeval leitakse neilegi põhjus, siis üsna tõenäoliselt on selleks mõni uus viirus või bakter.» | FOTO: Kristi Henno / Tartu Ülikool

Täna saab kliinikumi preemia emeriitprofessor, sisehaiguste arst ja gastroenteroloog Heidi-Ingrid Maaroos, kelle elutöö saavutuseks said Helicobacter pylor’i uuringud.

Heidi-Ingrid Maaroos on elanud juba mitmeid aastaid Saaremaal. Käib ka mandri vahet, kui on vaja ülesandeid täita või kui kutsutakse, ning näiteks tänagi on ta Tartus.

«Mu töölinn on Tartu ja kodulinn Kuressaare. See on mu mõtetes terve elu nii olnud,» ütleb ta ning lisab, et elab oma vanaisa majas, sealsamas, kust lapsena kooli käis.

Heidi-Ingrid Maaroosi vanaisa oli arenenud ilmavaatega mees, kel siis, kui ta suri, oli lastele mõndagi pärandada. Üks lastest sai maja, teine talu … Tütar Evile, kes oli Heidi-Ingrid Maaroosi ema, pärandas ta suure peegli ja kõrghariduse – kõrgharidus tähendas tollal ühe korraliku talu hinda.

Heidi-Ingrid Maaroosi ema lõpetas Tartu ülikooli proviisorina.

Heidi-Ingrid Maaroosi isa oli samuti saarlane ning temal oli Tallinna tehnikaülikoolist saadud arhitekti haridus.

Eesti perearstisüsteemi rajaja ja Helicobacter pylor’i uurija Heidi-Ingrid Maaroosi argipäevad on nüüd enamasti vabad, põhiliselt on need täidetud looduses käimise ja lugemisega.

«Ma alustasin muide uuesti klaverimänguga – ka see moodustab nüüd ühe osa mu päevast,» räägib Heidi-Ingrid Maaroos uhkelt.

Soiku jäänud pillimängu ergutab see, et Maaroosid tõid Tartust Saaremaale ära proua Irene Maaroosi tiibklaveri. Ka abikaasa Jaak Maaroos harjutab nüüd klaverit.

Irene Maaroos oli Heidi-Ingrid Maaroosi ämm. Teda teatakse kui Tartu ülikooli kauaaegset teadussekretäri ning kui väga musikaalset inimest, kes laulis pikki aastaid Tartu ülikooli naiskooris. Jaak Maaroos on kardioloog, emeriitprofessor ning Eestis üks füsiaatria ja taastusravi eriala loojatest.

Heidi-Ingrid Maaroos ja Jaak Maaroos Tartu ülikooli rektoraadi kauaaegse liikme ja teadussekretäri Irene Maaroosi 100. sünniaastapäeva tähistamisel 16. novembril 2010. aastal. / Andres Tennus

Preemiaid ridamisi

Mis preemiatesse puutub, sest neid on Heidi-Ingrid Maaroos küll saanud. Näiteks üle-eelmisest aastast on pärit mainekas Marshalli-Warreni medal, millega tunnustati tema rahvusvahelist uurimistööd gastroenteroloogia ja helikobakteri valdkonnas.

Olgu lisatud, et Barry Marshall ja Robin Warren olidki need teadlased, kes avastasid 1982. aastal Helicobacter pylor’i kui sagedaste maohaiguste tekitaja.

Esimesena Eestis, 1986. aastal alustas helikobakteri uuringuid Heidi-Ingrid Maaroos ning viis aastat hiljem kaitses doktoriväitekirja.

Elutöö teaduspreemia laureaat Heidi-Ingrid Maaroos ja peaminister Andrus Ansip Tartu Ülikooli aulas 24. veebruaril 2012. aastal. / Andres Tennus

Ka on Heidi-Ingrid Maaroos saanud riigi teaduspreemia, millest ühe osaga on ta asutanud stipendiumi, et toetada üliõpilasi nende teadusprojektides.

Maaroosi stipendiumi fondil läheb hästi, sel on viis stipendiaati.

Tänast kliinikumi preemiat hindab Heidi-Ingrid Maaroos eriti kõrgelt ning oskab seda hästi põhjendada. «See on üks asi, mille peale ma olen ikka mõelnud,» alustab ta. «Et kui oluline on üks ülikooli kliinikum, kus koolitatakse põhiõppe üliõpilasi! Sellised kliinikud on kõikides maades tippude tipud!»

Kui noor inimene kuidagi tunnetab, et ta on üleliigne, siis ei saa temast head arsti, lausub Heidi-Ingrid Maaroos.

Heidi-Ingrid Maaroos meenutab, kuidas ta juba arstiteaduskonna kolmandal kursusel Toome haiglas reaalset palatitööd alustas. Ja kuidas ta ei olnud seal ainukene: igas palatis oli oma üliõpilane, kel oli oma juhendaja. Heidi-Ingrid Maaroosi juhendaja oli professor Vello Salupere.

«Kogu oma pika elu olen ma tunnetanud, kuidas need esimesed muljed ja see arstide seltskond on mu edasist teed mõjutanud,» räägib ta. «Kõik oma põhimõtted olen ma saanud sealt. Kogu see maailmavaade on tulnud sealt.»

Heidi-Ingrid Maaroos ütleb, et see, kuhu üliõpilane satub oma õppe ajal, määrab tulevikus ära palju, koguni selle, kuidas ta arstina hakkab patsientidesse suhtuma. «Kui noor inimene kuidagi tunnetab, et ta on üleliigne, siis ei saa temast head arsti,» lausub Maaroos.

Kolmainsus

Küsimuse peale, kes siis Heidi-Ingrid Maaroos enda meelest kõige enam on, kas arst, õppejõud või teadlane, vastab ta, et akadeemilises meditsiinis on kõik omavahel seotud. See on nagu kolmainsus.

Kui ei ole praktikat või kui ei ole teadust, siis ei ole võimalik teha kvaliteetset õppetööd. Sest kui õppejõul ei ole kõrvale tuua näiteid oma patsiendijuhtudest või iseenda teadustööst, ei tule õpetamine sugugi hästi välja, ütleb ta.

Ja selle järel räägib Maaroos pikalt ülikooli perearstikeskuse loomisest, kus kõik õppejõud asusid osalise koormusega tööle ning kuidas tudengite õpetamine poleks ilma selleta kuidagi võimalik olnud.

Kas helikobakter on ikka veel kuri?

  • Helicobacter pylor’i avastus 1986. aastal oli sensatsiooniline, kuna see aitas mõista kroonilise gastriidi ja mao haavandtõve tekkemehhanisme. Sellest teadmisest sündis ravi.
  • Vahepealse ajaga on uuritud helikobakteri erinevaid tüvesid ning loodud kiireid diagnoosimismeetodeid.
  • Et bakterid on väga kohanemisvõimelised, siis ei ole ravi enam alati efektiivne ning seepärast soovitab Heidi-Ingrid Maaroos igale patsiendile individuaalselt lähenemist.
  • Helikobakteri infektsiooni tase on elanikkonnas aasta-aastalt siiski alanenud, ka raskeid maohaigusi ja maovähki on vähem.
  • Programmi, mille eesmärk oleks kõiki inimesi helikobakteri suhtes kontrollida, ei ole mitte ühelgi maal.
Tagasi üles