Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kümnenda klassi noormees osales 12. klassi olümpiaadil ja võitis selle

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu linnavalitsus kutsus eile Dorpati konverentsikeskusesse 141 õpilast, kes on osalenud edukalt üleriigilistel aineolümpiaadidel. Lisaks istusid valge linaga laudade taga 109 juhendajat, kel on nende õpilaste saavutustes oma osa. | FOTO: Sille Annuk

​Olümpiaadidel käimine on juba nagu hobiks saanud, tõdes Treffneri gümnaasiumi kümnendas klassis õppiv Richard Luhtaru. «Kui nädalavahetusel olümpiaadi ei ole, siis on natukene tühi tunne.

Selle peale noogutas pead ka Veeriku kooli 9. klassi õpilane Hanna-Riia Allas, üks 141st Tartu edukamast olümpiaadidel osalejast, kes istusid koos oma juhendajatega eile Dorpati konverentsikeskuses valge linaga kaetud laudade taga.

Pikk loetelu

Edukaid õpilasi on sellel paarikümneaastase traditsiooniga vastuvõtul aasta-aastalt juurde tulnud, nii et eile pidi konverentsikeskuse Struve saali seinad eest lükkama, et kõik sinna ära mahuks.

Richard Luhtaru / Sille Annuk

Richard Luhtaru loetles aineid, mille olümpiaadidest ta on ainuüksi viimase aasta jooksul osa võtnud: matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia, informaatika, geograafia, lingvistika, lisaks rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad Indias.Viimasel sai ta hõbemedali.

Matemaatikaolümpiaadile läks ta aga lahendama gümnaasiumi viimase klassi ülesandeid. Kui need tehtud, jäi aega üle ja noormees mõtles, et teeks siis korraga 11. klassi testi ka ära. «Mulle otsiti siis mingi koodileht ja anti ülesanded kätte,» rääkis ta muigelsui.

12. klassi testi lahendas ta maksimumpunktidele ja sai loomulikult esikoha. 11. klassi ülesannetes tegi ta aga ühe näpuvea ja jäi kolmandaks.

Hanna-Riia Allas, kes on Eestis osalenud keemia-, füüsika-, matemaatika-, bioloogia- ja geograafiaolümpiaadidel, lisaks veel kahel rahvusvahelisel loodusteaduste võistlusel, tõdes, et tagantjärele võib ju tark olla, aga võistlusel annab ta endast alati maksimumi.

Palju reisimist

Üleriigilistel võistlustel võistlevadki andekad õpilased juba hasardist selleks, et pääseda edasi rahvusvahelistele olümpiaadidele. Richard Luhtaru tõestab, et tark olemine tasub ennast ära kasvõi seepärast, et nii saab mitu korda aastas reisida.

Hanna-Riia Allas / Sille Annuk

Veel sel õppeaastal sõidab ta Brasiiliasse oma matemaatikateadmisi proovile panema, Iirimaal tuleb tal näidata aga lingvistilisi oskusi.

Kuid mida on koolis üldse õppida noormehel, kes juba ammu võistleb endast mitu aastat vanemate õpilastega ja teeb neile tavaliselt pika puuga ära? Richard Luhtaru tunnistas, et tundides lahendab ta tavaliselt neid ülesandeid, mis on talle Tartu ülikooli teaduskoolist ette antud või on ta ise endale rehkendamist otsinud.

Kas siis õpetajal polegi temaga midagi tunnis peale hakata? «Eriti mitte,» naeris noormees ja lisas, et eks ta käib koolis rohkem seltskonna pärast.

Hanna-Riia Allas tõdes, et mõnikord kuuleb koolis huvitavaid asju ka. Kui aga tuleb tuju koolivälisel ajal õppimisest puhata, istub neiu klaveri taha. Muusikakooli lõpetas ta läinud aastal ning otsustas, et klaverimängu edasi õppima ta ei lähe. «Olümpiaadid ja teadus on palju huvitavamad,» põhjendas ta.

Tagasi üles