Lumimari näitab Gildi galeriis nähtamatut

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumimari ja ta pilt.
Lumimari ja ta pilt. Foto: Monika Evartov

Tartus, Gildi galerii näituseseinal on kuni aprilli lõpuni illustratsioonid autorilt, kelle kunstnikunimi on Lumimari.

«Minu looming räägib enamasti asjadest, mille olemasolus ei saa päris kindel olla,» ütleb ta oma kunsti kohta. Lumimari peab silmas peidetud mõtteid, emotsioone, olendeid nii unes kui ilmsi ning mitte liiga tõsises võtmes.

Ta ütleb, et teda inspireerivad naljakad juhtumised igapäevaelust, armsad inimesed, loodus ja lapsepõlvemälestused.

Pildid näituselt.
Pildid näituselt. Foto: Monika Evartov

«Mulle teeb suurt rõõmu kui igaüks minu töid natuke omamoodi mõistab ja tõlgendab, seepärast ei armasta ma neid liigselt lahti mõtestada,» lisas ta.

Lumimari pildid on valminud digitaalselt, graafikalaua abil ning prinditud lõuendile. Teostuses püüab ta kõike lihtsustada, samas meeldib talle mängida erinevate tekstuuride, kihtide ja mustritega.

Suur osa Lumimari töödest on Gildi galerii näituse tarvis valminud tänavu märtsis. Need, mis vanemad, on tehtud viimase poole aasta jooksul.

Lumimari nime taga peidab end Eva Pogoretski, ta on õppinud fotograafiat ning Postimehes ka lühikest aega fotoreporterina töötanud.

Küsimuse peale, miks ta on endale võtnud sellise – natuke mürgiste, aga ka ravivate marjadega taime nime, mille viljad püsivad sügisest kevadeni, vastas kunstnik, et just sellepärast. Et lumimari valged marjad püsivad põõsa küljes kuni kevadeni ilusad ning sümboliseerivad eestlasele omast visadust. «Ja ka sellepärast, et see kõlab natuke jaapanipäraselt,» lisas ta. «Mulle hästi meeldib jaapani ja korea illustratsioon. Olen sellest palju inspiratsiooni saanud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles