Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ootamatud üleujutused sundisid veevärki püstitama oma ilmajaama

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp loodab veevärgi kontori katusele pandud automaatilmajaamast suurt abi Tartu sajuhulkade mõõtmisel. | FOTO: Kristjan Teedema

Mullu suvel Tartus Riia tänava üle ujutanud ja Pühajärvel paate uputanud sajud viisid Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapi lõplikult veendumuseni, et Tõravere riikliku ilmajaama andmeid oma töös kasutada ei saa.

Paatide uppumise päeval sadas Tõravere andmeil natuke üle 20 millimeetri. «Selge, et see paate ei uputa,» sõnas Kapp. Et Tartus oli märksa kõvem sadu, nägi ta oma koduõues. Hommikul paati jäänud tühjas panges oli õhtuks seitse sentimeetrit vett.

«Meid huvitab sademete hulk lähipiirkonnas. Öeldakse, et maksimaalselt nelja kilomeetri kaugusel on ilmajaama andmed usaldusväärsed,» lausus Kapp. Nii soetaski linnale kuuluv äriühing oma kontori katusele automaatilmajaama.

See mõõdab tuule suunda, temperatuuri, niiskust, õhurõhku ja sademeid – hetkesademeid ja päevasademeid. «Just installeerisime, õpime kasutama,» ütles Kapp.

Linnas teine ilm

Veevärgil on sademeandmeid vaja nii jooksvas töö kui  ka projekteerimisel. Tõravere andmetega ei ole tema sõnul Tartus midagi teha, sest võib ette tulla, et linna piireski on sajuhulk väga erinev. Ühes servas sajab, teises paistab päike.

Veevärk on seni kasutanud ka füüsikainstituudi ilmajaama andmeid ja mõtleb teisegi oma ilmajaama soetamisest.

Riigi ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak tõdes, et Tõravere ja Tartu ilmal võib olla väiksemaid temperatuurierinevusi, suuremad võivad erinevused olla suviste hoogsadude korral. See ei ole Tartu eripära. On teada, et linnades võib temperatuur olla mitu kraadi soojem kui maal, sellele aitavad kaasa hooned ja sillutatud pinnad.

Paljak tõi näite, et mullu 10. juulil mõõdeti Tallinnas Harkus 3,4 millimeetrit sademeid, lennujaamas 6,8. Tallinna läänepoolne osa sai märksa vähem, Ülemistes uputas.

Tema sõnul on uuringutes leitud, et suured linnad võivad anda oma panuse rünksajupilvede arenguks, kuid Eesti linnad nii suurt mõju siiski ei avalda. Berliini põhjal on uuritud linna mõju äikesepilvede arengule.

Paljak möönis, et ka ennustuste täpsust mõjutab see, kas linna mõjusid arvestatakse. Eestis selleks ressurssi ei ole.

Ometigi ei tähenda see, et oleks õigustus kolida Tõravere ilmajaam Tartusse, täpsemini Tartusse tagasi.

Tõraveres on ilmajaam olnud üle poole sajandi ja kliimauuringutes kasutatakse just selliste jaamade andmeid, mis on pikka aega asunud samas kohas. Tähtis on pikk ja pidev andmerida.

Suurem roll

Klimatoloog Ain Kallis ütles, et Tõraverest ilmajaama ärakolimine ei oleks õige, sest Tartu ilmajaam Tõraveres peab kirjeldama väga suure ala ilma.

«Tõravere ilmajaam peab iseloomustama Tartumaa ilma, selleks on see suhteliselt heas kohas. Linnast küllalt kaugel, samal ajal maastikuliselt ei ole koht halb,» ütles Kallis. «Peab tegelema mitme spetsiifilise asjaga, mõõtma päikesekiirgust ja tegema teisi geofüüsikalisi mõõtmisi.»

Kallis ütles, et on ka uuritud, kuidas erinevad Tõravere andmed Ülenurme andmetest ja Tartus olnud ilmajaama andmetest. Teada on saadud, et sademed ei klapi kuidagi ning on väiksemaid temperatuuri-

erinevusi, kuid aasta keskmise puhul mitte eriti. Talviti on Tõravere ja Emajõe ürgoru temperatuuri erinevus olnud viis kraadi. Öised miinimumid on Ülenurmes olnud madalamad kui Tõraveres.

Samas, nagu ütles Kallis, on Ülenurme ja omaaegse, Lõunakeskuse kohal olnud Tartu ilmajaama sademete hulk ühes kuus erinenud isegi 20 korda.

Tartu ilma mõõdeti Kallise sõnutsi Liivi tänavas 1956. aastani, seejärel oli ilmajaam linna servas, Tõraveresse koliti 1965. aastal. Oluline oli, et et seal olid ka teaduste akadeemia teised asutused.

Kallis möönis, et sademete aspektist on Tartu suur linn, seda näitab ka sajuhulkade mõõtmine füüsikainstituudi jaamas ja maaülikooli jaamas.

Paljak ütles, et väikesed ilmajaamad pole tänapäeval kuigi kallid ja neid on soetatud palju. Nendes kogutavad andmed pakuvad ilmauurijatele huvi. Probleeme on kaks: väikesed jaamad peaksid olema paigutatud nii, et andmeid saaks arvestada. Teiseks on just viimasel ajal kerkinud küsimus sellise platvormi loomisest, mis aitaks väikeste jaamade andmeid teha kergemini kättesaadavaks.

Veevärgi ilmajaam läks maksma tuhande euro ringis.

Tagasi üles