Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Naiste tõstesport – günekoloog ei soovita!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Naistearst väidab, et tõstespordiga tegelemine on naise tervisele kahjulik.
  • Treenerid arutlevad, millal võiks tugev jõutreening tüdrukutel kõne alla tulla.
  • Sporditeadlane tõdeb: kõhuõõne vigastuste kohta on teadusuuringuid raske leida.
  • Dr Hermlin osutab lõpuks: lihaseid saab treenida, aga lõtvunud sidekude mitte.
FOTO: TPM

Tartu ülikooli kliinikumi naistearst Tiiu Hermlin on viimasel ajal pööranud tähelepanu tõstespordi­­võistlustele ning märganud, et aina rohkem kohtab võistlejate rivis lapseohtu neidusid ja noori naisi. Vaatepilt kükkivast või seisvast tüdrukust, kang õlgadel, või siis raskusi ühe hooga üles rebivast naissportlasest on pannud ta muretsema.

«Neid pilte on minu silmale väga valus vaadata,» sõnab arst ning küsib: «Kas nad ise või nende vanemad on ikka teadlikud kõikidest varitsevatest ohtudest?»

Doktor Hermlin on günekoloog, kes nõustab ja ravib vaagnapõhja allavajest tingitud vaevustega patsiente. Need vaevused mõjutavad naiste intiimtervist, neist levinuim on sage tualetis käimine.

Raske füüsiline töö

Paljud doktor Hermlini patsiendid on teinud aastaid füüsilist tööd, kus nad on tõstnud, tõuganud või tirinud väga suuri raskusi. Tõstesport näib sisuliselt sellesamana: raskuste ülesrebimine või siis õlgade kõrguselt sirgetele kätele tõukamine.

«Naise vaagnapõhja anatoomia on meeste omast erinev,» selgitab Hermlin. «Naise vaagnapõhjal on palju elastset sidekude, millel on võime teatud piirini venida ja taas kokku tõmbuda. See on oluline sünnitamisel ja tagab normaalse suguelu.»

Et ligilähedaseltki probleemi mõista, peab kirjeldama üht peatükki anatoomiaõpikust.

Vaagnapõhi suleb kehatüve altpoolt. Selle ülesanne on toestada kõhuõõneorganeid ja hoida neid õigel anatoomilisel tasandil. Just see tagab vaagnapõhjaorganite normaalse talitluse, sealhulgas põie ja soolte normaalse töö.

Suurte raskuste tõstmine tekitab tugeva surve nii vaagnapõhjalihastele kui ka vaagnapõhja toestavale sidekoele ning võib põhjustada selle koe rebenemist või väljavenimist. Juhtub sama, mis väljaveninud kummipaelaga – see ei täida enam oma ülesannet. Tekivad häired urineerimisel ja roojamisel ning suguelu on valulik ja ebameeldiv. Harvad ei ole valud seljas ja alakõhus ning halvimaks variandiks saab uriini- ja roojapidamatus.

Juhtub sama, mis väljaveninud kummipaelaga – see ei täida enam oma ülesannet.

«Just naised, kel erinevalt meestest on rohkem sidekoelist struktuuri – tupe eessein toetab põit ja tupe tagasein sooli –, on kahjustuste suhtes enam ohustatud,» selgitab naistearst.

Ka märgib Hermlin, et sidekoe tugevus ja elastsus on inimestel erinev. Nõrgema sidekoe korral võivad ette tulla veel sellised haigused nagu nabasong, kubemesong, jalgade veenilaiendid.

Kuidas läheb vanaemal

«Suur roll on pärilikkusel,» lisab ta. «Kui kellegi emal või vanaemal on mõni niisugune probleem olnud, siis tuleks kindlasti vältida suurte raskuste tõstmist. Vaevused ei pruugi ilmneda noorena, vaid annavad endast märku vanusega ja süvenevad pärast menopausi.»

Tiiu Hermlin ütleb otsekoheselt, et tema ei soovita naistel tõstespordiga tegelda, veel vähem tüdrukutel.

«Ma kardan, et selle alaga põhjustavad nad endale vigastusi ja vaevlevad varem või hiljem piinlike hädade käes, mis kahjustab nende elukvaliteeti tugevasti,» sõnab ta.

Parajalt tõstes hoiad tervist, aga medal jääb saamata

Janno Jürgenson / Margus Ansu

Tõstesportlase taustaga Eesti ujumisliidu peatreeneri Janno Jürgensoni eriala on füsioteraapia. Ta on Tartu ülikooli liikumis- ja sporditeaduste magister, kes liigub doktorikraadi poole.

Jürgensoni kompetentsi kuuluvad ka jõutreeningu planeerimine ja nõustamine.

«Tõstespordis on visuaalne hirmutav efekt tõesti suurem kui mõnel teisel spordialal,» nõustub Jürgenson teemapüstitusega. «Kui kõrval vaadata ujumist, siis paistab, et seal on kõik korras. Aga ujumiseski on oma vigastuste riskid.»

Jürgenson ei loe tõstmist suure riskiga spordialade sekka. Aga vaid siis, kui treenerid ikka teavad, mida nad teevad. See tähendab, et nad ei kasuta liiga noorte poiste ja tüdrukute puhul ülearu suuri raskusi ning hoiavad tähelepanu eelkõige tehnikatreeningul.

Liiga noorteks peab ta alla 14-aastasi lapsi. Sest alles 14. või 15. eluaastaks on tüdrukute kasvuspurt läbi saanud ning seejärel võiks Jürgensoni hinnangul tõsisemat treeningut alustada küll.

Jürgenson mõistab hästi, miks naistearst vaagnapõhjalihaste pärast muretseb. Ta on nõus, et probleemid võivad tekkida, ning näiteks kõik suured pingutused, mis võetakse ette hilisemas sportlikus etapis, ei ole sportlasele kindlasti tervislikud.

«Aga inimene otsustab sporti teha ise ning keegi selleks teda ei sunni. Tõstmine on olümpiaala, sellega tegeldakse maailmas igal pool ning sellega tegelevad paratamatult ka naised,» tõdeb ta.

Samas läheb tõhusaid jõuharjutusi vaja paljudel jõu ja kiirusega seotud spordialadel. Seepärast on väga oluline, et kõhu- ja seljalihaste harjutused koos süvalihaste treeninguga oleksid treeningukavades alati sees.

«Mina ise võin kinnitada, et olen selles osas kõik läbi mõelnud. Ma saan ainult loota, et enamus treenereid on sedasama teinud. Ja kuigi kõik treenerid omavad tänapäeval kutsetunnistust, on situatsioonid siiski erinevad,» ütleb Janno Jürgenson.

Kõik sõltub Jürgensoni arvates ka lapsevanema ja lapse ootusest, kas trennis käiakse harrastuse või tippspordi pärast.

«Kui ootused on väga kõrged, peaks lähenemine olema hästi täpne, ning siis poleks ju paha, kui meeskonda oleks kaasatud günekoloog, kes aitab tüdruku tervisel pilku peal hoida,» soovitab ta.

Miks tüdrukud tulevad

Ando Pehme / Sille Annuk

Ando Pehme on Tartu ülikooli kahevõitlusalade didaktik, endine judokas ja treener.

Peep Päll aga on raskejõustiku assistent, treener ning ise aktiivne sportija. Pälli ala on jõutõstmine, mis olemuselt erineb klassikalisest tõstmisest ega ole olümpiaala.

Mõlemad mehed tõdevad, et veel paarkümmend aastat tagasi ei sobinud raskejõustik naistele üldse.

Mida aeg edasi, seda rohkem tütarlapsi on selle ala leidnud, mis sest et kõrvalseisjaile tundub, et see ei ole naiselik.

Võib aga juhtuda, et mõnele tüdrukule ei sobi jooksmine, hüppamine ega pallimäng. Võibolla on ta liiga väikest kasvu, aga tõstetrennis leiab oma koha. Ei ole ju nii, et üks spordiala on teistest kuidagi kehvem või parem.

Mis noorte tõstetrenni üldisemalt puutub, siis on Ando Pehme ja Peep Päll nõus Janno Jürgensoniga, et nii nagu igal spordialal, peaksid ka tõste-spordis esimesed treeninguaastad keskenduma põhiliigutustele ja -tehnikale. Sihikindel eesmärgi suunas treenimine saab alata hiljem. Ehk alles viie või kuue aasta pärast hakkab see nihkuma sportlase füsioloogilise võimekuse piiride poole.

Siin on üks aga!

Kui tõstetreener asub oma rühma otsima noori alles 14. või 15. eluaastast, võib kergesti juhtuda, et ta ei leia enam kedagi, sest kõik spordivaimuga noored on juba millegagi hõivatud.

Nii nuputataksegi viise, kuidas oma treeningurühma palju noorematest lastest kokku saada, nendega samm-sammult edasi liikuda ja loota, et mõni neist, kel on tõeliselt annet, soovib selle alaga tegelda ka noore täiskasvanuna.

Peep Päll / Sille Annuk

Peep Päll, kes on ise üle paarikümne aasta võistelnud ja treener olnud, peab jõutreeninguid tervisespordi osaks.

«See tugevdab meie liigeseid ja kõõluseid, luu muutub tihedamaks – on palju positiivseid omadusi,» selgitab ta. «Tõstjatel tüdrukutel on kõigil väga kena rüht. Ka võib selle alaga tegelema hakata ükskõik mis vanuses. Kui mõõdukalt treenida, on see igal juhul kasulik!»

45-aastane Päll usub, et oma nooruslikkuse on ta säilitanud just tänu jõutreeningutele.

Aga ikkagi, naised!?

Ando Pehme vastab, et ta on vaadanud andmebaase, löönud sisse otsingusõnu «naiste tõstmine» ja «vigastused» ning leidnud, et alakõhu või kõhuõõne vigastusi ei ole uuritud.

«See ei tähenda, et neid ei võiks üldse olla, aga esimese hooga neid silma ei hakanud,» ütleb ta. «Kui vigastustest üldisemalt rääkida, tuleb neid tõstmiseski ette nii nagu igal alal.»

Näiteks pingutab sportlane maksimaalsete raskustega ja eksib väsimuse tõttu mingite põhitõdede vastu. Valdavalt puudutavad traumad siis kas põlvi, pöidasid, puusa, selga või kehatüve lihaseid. Ette tuleb ka kangiõnnetusi: kang võib pähe kukkuda, küünar- või käeliigese välja tõmmata.

Kindlat vastust ei olegi

Niisiis mustvalget vastust ei saa kelleltki.

Ükski uuring  ei ole näidanud, et tüdrukute tõstetrenn on neile igal juhul kahjulik. Samas on kõik kommenteerijad nõus sellega, et kui liiga noorte tüdrukute puhul kasutada intensiivset jõutreeningut, võib see probleeme põhjustada.

Naistearst Tiiu Hermlin ütleb lõpuks, et ühtki tõstesporti tegevat naist ei ole ta patsientide hulka veel sattunud. Jõusaalis käivaid patsiente on küll, kuid arsti sõnul ei oska nad oma häda seostada raskuste tõstmisega. Pigem usuvad, et jõusaalis käimine teeb lihased tugevaks ja et see aitab ka intiimsemat sorti hädade vastu.

Hermlin osutab aga sellele, et lihased ja sidekude on kaks eri asja. Lihaseid saab treenida, aga väljaveninud sidekude mitte.

Tagasi üles