Kui Rail Baltic üldse tuleb, siis Pärnu kaudu, on üldteada. Aga Tartu ja Riia rongiühendusega ei tegele keegi. Seda said Tartu linnavolikogu liikmed täna kahe riikliku raudtee-ettevõtte esindajatelt – Eesti Raudtee arendusdirektorilt Anvar Salometsalt ja Elroni juhatuse esimehelt Andrus Ossipilt – kuulda. See oli šokk.
Pärast nende detailirohkeid ja Tallinna suuna liikluse asjus kohati optimismigi sisendavaid sõnavõtte tõdes linnavolinik Lemmit Kaplinski (SDE): «Saan aru, et Riia teema on maha võetud, käime sinna nagu Kristjan Jaak Peterson. See on vastuvõetamatu.»
«Aus on öelda, et Elron ei tegele selle küsimusega,» oli Ossipi konkreetne ja lühike vastus Postimehe mikrofoni ees. «Meil ei ole piisavalt sobilikku veeremit.»
Volinikele oli ta enne öelnud, et Elroni ambitsioon ja prioriteet pole sõita Riiga, sest kui veeremit on vähe, et Eesti liinidel kvaliteeti tagada, on ebarealistlik hakata liikuma Läti pealinna suunas.
Ta puudutas ka Valgas ümberistumise võimatust tõdemusega, et mõlemas riigis on esikohal kohalike soovide täitmine.
Läti raudtee sai korda
Salometsa ülevaatest selgus, et tegelikult on ka Läti poolel raudtee sellises korras, et rongid saaksid Riiga sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Paraku ei tegele Eesti Raudtee reisijateveoga ja selles küsimuses saaks vaadata Elroni poole.
Ossip oli enne neid avaldusi andnud pika ülevaate sellest, kuidas reisijate hulk raudteel kasvab. Languse toovad ajuti kaasa suuremahulised ja sõiduplaane segi ajavad remonditööd. Suureneb ka piletitulu, paraku veel kiiremini kasvab infrakasutustasu. Elron arvestab aasta piletituluks 12 miljonit eurot, infratasuks praegu 9 miljonit eurot aastas, kahe aasta pärast umbes 20 miljonit.
See kokku tähendab, et kui praegu maksab piletiostja rongisõidust kinni umbes 30 protsenti ja ülejäänu on riigi dotatsioon, siis edaspidi võib see suhe olla pool ja pool. Iga lisanduv kilomeeter suurendab dotatsiooni vajadust.
Ossip rääkis samas, et juba praegu on Tartu-Tallinna liin olukorras, kus reedel ja pühapäeval müüakse välja ka esimene klass. Veeremit juurde võtta kusagilt ei ole. Siiski lisandub uuel aastal neljale ekspressrongile päevas ka viies.
Elron mõtleb soetada sellele liinile senisest mugavama sisustusega kaks uut rongi, ent neid veel ei ole.
Postimehele ütles Ossip, et uued rongid on endiselt vaid idee ja kui need kohe tellida, jõuaksid rongid liinile kõige varem kahe ja poole aasta pärast. Keegi neid tellima aga ei kiirusta, sest enne oleks vaja täita mitu eeltingimust.
Näiteks peaks Tallinna Balti jaam suurendama läbilaskevõimet. Teiseks tuleks suurendada sõidukiirust Tartu ja Tallinna vahel 135 km/h, rahas tähendab see umbes 22 miljoni euro suurust investeeringut.
Volinikele ütles Salomets, et inseneri vaatevinklist on see ka optimumkiirus, mille poole Tartu-Tallinna liinil püüelda. Sellise kiirusega jõuaks ekspressrong Ülemiste jaama sõiduajaga 1.45, Balti jaama sõidu aeg oleks 1.54. Võrdluseks, kui raudtee võimaldaks kiirust 160 km/h, oleks Tartust Balti jaama jõudmise aeg arvestuslikult 1.48. «Investeeringusummat selleks ei ole ma isegi kokku arvestanud,» sõnas ta.
Suur pettumus
«Olen hämmingus,» ütles reformierakondlane Verni Loodmaa, viidates, et Tallinna suuna sõidukiirus 160 km/h ja Riia ühendus ümberistumisega Valgas, mis on kirjas riigi kahe aasta taguses transpordi arengukavas, on päevakorrast maas.
Abilinnapea Jarno Laur (SDE) tõdes, et päris nukker tunne tuleb peale. «Me ju ei räägi sellest, et Tartu-Riia suunal midagi toimuks. Me näeme, et Tallinna ja Tartu vahel ei ole jätkusuutlikku lahendust,» ütles Laur. «Mõtlemisainet on siin palju. Mitu korda on meenutatud seda volikogu istungit, kus Rail Balticu liini arutati. Siis oli väga selgelt juttu muudest ühendustest Tartu kaudu.»
Volikogu esimees Vladimir Šokman (Keskerakond) võttis kokku, et põhimure ei ole sõidukiirus, vaid et ühendused on nigelad.
Linnavolinik Roman Mugur (SDE) tõdes, et tal on kadunud igasugune usk Eesti riigi võimekusse raudteeasjanduses midagi ära teha.