Mõne päeva eest uhtis Peipsi järv Kauksi kandi rannaribale rohkelt surnud kiisku. Lagunevad kalad on tekitanud küsimusi: kuna ilmad pole kuumad olnud, ei tohiks suremise taga hapnikuvaegus olla, kuid mis siis suremist põhjustab?
Foto: Peipsi põhjarannikul hulbivad surnud kalad
25. august 2016, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehega sel teemal ühendust võtnud Kaire Sõmer on Peipsi ääres suvitanud seitse aastat. Ka tema märkis, et varem on ta rannale uhutud surnud kalu seostanud pikalt püsinud kuuma ja tuulevaikse ilmaga, kuid sel aastal on olnud üsna tuuline ja jahe. Ka vesi on püsinud jahe.
«Surnud kalade rohkus eelmisel nädalal, enne viimaseid sooje päevi tundub hirmutav,» ütles Sõmer. Ta lisas, et peamiselt on näha kiisku, kuid märgata on ka üksikuid ahvenaid. Randa jõudnud kalad on üsna lagunenud, nagu oleks juba pikalt vees olnud.
Kalade hukkumist kommenteerinud Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased olid veendumusel, et praeguste temperatuuride juures hapnikupuudusest rääkida ei saa ning ka sinivetikatega ei tohiks Peipsis probleeme olla.
Instituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino sõnul on need suure tõenäosusega kalurite mõrdadest välja loobitud surnud kalad.
Vainoga sama meelt on ka ihtüoloog Teet Krause. «Kui kaldale jõudnud kalad on ühes mõõdus, siis on see ilmselt nii, sest mõrd on selektiivne ja väiksed pääsevad välja. Kui oleks tegemist hapnikupuudusega, siis sureks kõik ära ning kaldal oleks näha igas suuruses kalu,» märkis ta.
Keskkonnainspektsiooni kinnitusel on mõrras surnud kalade vette tagasi loopimine keelatud ja karistatav tegevus, kuid seda nii-öelda vaikimisi ikkagi tehakse, sest mõrrapõhjas olevat elusat ja surnud kiiska on väga keeruline eraldada.
Samuti võivad kaldale sattuda mõrra juhtaeda jäänud surnud kalad, mis on mõrra väljavõtmisel vette kukkunud.
Kui mõrrad on pikka aega sees, võib pisikala koguneda juhtaedadesse päris palju. Kui tuuled puhuvad pikemat aega ühest suunast, jõuavadki lagunevad kalad ühel hetkel kaldale ega paku eriti nägusat vaatepilti.