Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Toomemäele tuleb neli uut nimelist pinki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikool paigaldas eelmise aasta sügisel Toomemäele riigikohtu hoone ette Peeter Tulviste pingi. Neli uut pinki tulevad toomkiriku ette. | FOTO: Margus Ansu

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääski sõnul saavad nimelised pingid õigusajaloolane Johann Philipp Gustav Ewers, arhitekt Johann Wilhelm Krause, keeleteadlane Johannes Voldemar Veski ja semiootik Juri Lotman.

«Need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad mehed,» põhjendas Rääsk juba mõnda aega tagasi tehtud valikut. Persoonid otsustab TÜ ajaloo komisjon ja selleks on välja töötatud spetsiaalne statuut.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele. Uued pingid paigutatakse aga toomkiriku ette.

Rääski sõnul tulevad pingid toomkiriku peauksest veidi Inglisilla poole. «Pingid pannakse kiriku lõunaküljele. See on väga ilus koht istumiseks ja jalgade puhkamiseks. Saab vaadata Tartu vanimat hoonet,» põhjendas Rääsk. Tema sõnul praegu toomkiriku vahetus läheduses ühtegi istumisvõimalust polegi.

«Heade mõtete pingi» projekt kasvas välja möödunud aasta Tartu kaasava eelarve ideest, mille autorid on Mariann Raisma ja Jaan Rosental. Rääski kinnitusel on pingid nüüdseks ka Toomemäe arengukavas.

«Praeguse seisuga peaks pinke tulema kuuskümmend. See tähendab, et kõik vanad Toomemäe pingid asendatakse ajapikku uuematega,» lausus Rääsk. Ta märkis, et Toomemäe pingiprojekt käib koostöös Tartu linnaga: pinkide eest maksab ülikool, paigalduse ja siltide eest linn. Plaanitud tempo on viis pinki aastas.

Nimeliste pinkidega plaanib  tänavu edasi minna ka linn, kes on valinud selleks kohaks Peeter Põllu pargi. Praeguseks on parki paigaldatud viis sildiga pinki.

Linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimetsa hinnangul on möödunud kevadel tehtud üleskutse hästi vastu võetud ning huvi on. «Maikuus teeme kindlasti uue teavituse nii Eestis kui ka välismaal nendes ringkondades, kus on eestlasi. Kindlasti me ei pane pilli kotti ja kõik pingid võiks saada nime,» rääkis ta.

Kui parki planeeritud kuusteist pinki peaksid lähiaastatega sildistatud saama, siis plaanib linn laiendada projekti mujalegi. «Küll me leiame need uued käidavad ja väärikad kohad Tartu linnas. Juttu on olnud Emajõe-äärsetest aladest ja ka Toomemäe nõlvadest. Ülikooli aladele me ei kipu,» lausus Mustimets. Praegu ühtegi avaldust linnale siiski tehtud pole.

Kuigi Peeter Põllu pargis võib leida ka pingi, mis on pühendatud 25 aastat tegutsenud Eesti haridustöötajate liidule, eelistab linn, et pingid võiks olla pühendatud siiski pigem konkreetsetele isikutele. «Me soovime, et see oleks mõne persooni mälestuseks, et esile tõsta eraisikute panust,» selgitas Mustimets.
---------------------

Toomemäe uued nimelised pingid

Johann Philipp Gustav Ewers

(1779–1830)

Õigusajaloolane. Oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid. 1818–1830 valiti ta 13 korda järjest rektoriks, teda armastasid tudengid ja austasid kolleegid.

Ewersi fenomen seisnes tema suurepärases diplomaatilises läbisaamises kuraator Karl Lieveniga.

Väsimatu tööga viis see tandem Tartu ülikooli esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parima teleskoop.

Johann Wilhelm Krause

(1757–1828)

Tartu ülikooli arhitekt. Rajas enesele arhitektiväärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik Tartu ülikooli sümbolhooned, mis hiljuti said Euroopa kultuuripärandi märgise, on Krause projekteeritud. Anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, peahoone ja tähetorn lähtusid valgustusajastu optimistlikust soovist parandada maailma.

Krause oli pärit Sileesiast, õppinud mitmel pool Saksamaal, osalenud USA iseseisvussõjas ja sattunud lõpuks Liivimaale. Peresidemed tõid teda just avatud Tartu ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professori kohale, millel ta teenis surmani.

Johannes Voldemar Veski

(1873–1968)

Keeleteadlane. Sai hariduse Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. Juba tsaariajal hakkas ta tegelema keelekorraldusega. Ta töötas Tartu ülikoolis eesti keele lektorina 1920–1938, eesti keele professorina 1944–1955, ENSV TA akadeemik 1946. aastast, 1914. aastast oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär.

Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõigi eri­­alade spetsialistidega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Juri Lotman

(1922–1993)

Semiootik. Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks.

Lotman oli lõpetanud Leningradi ülikooli ja tuli pärast sõda liberaalsemasse Tartusse. 1954. aastast elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri tuntuks üle maailma. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist.

Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Allikas: TÜ muuseumi teadusdirektor Lea Leppik

Tagasi üles