Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uuenduskuuri läbinud ülikooli muuseum üllatab külastajaid

Lisatud galerii

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Oktoobri algusest külastajatele suletud ajaloolises toomkirikus asuv Tartu ülikooli muuseum on 1. maist taas avatud ning üllatab külastajaid mitmel moel.

Muuseumi ligi pooleks aastaks sulgemise põhjus oli hoone päästeameti nõuetele vastavaks viimine – evakuatsioonialade ning -väljapääsude loomine, tuletõkkeuste paigaldamine ja küttesüsteemi uuendamine.

Muuseumi avaüritus on 1. mail Hullu Teadlase sünnipäev. Samal päeval avatakse kolmandal korrusel muuseumi aastanäitus «Maailma mõõtmine», mis tutvustab kuue Eesti päritolu kuue maadeavastaja panust maailma avastamisel.

Oktoobri algusest Tartu tähetornis tegutsenud Hull Teadlane on samuti toomkirikusse tagasi kolinud. Teadlase kabinet on läbi teinud uuenduskuuri ja pakub külastajatele mitmesuguseid seninägemata tegevusi. Näiteks on lisandunud kabinetti velogeneraator, millel vändates saab selgeks töö ja võimsuse mõisted ning trenni teha.

Põnevust pakub veel Rubiku kuubik, mille igal ruudul on faktid meelte ja värvide kohta. Rubiku kuubiku ühest küljest saab sisse ronida  ka peegelseintega tarkuseaeda, kus inspiratsiooni koguda.

Toomkirikusse sisenenud muuseumikülastaja leiab esimeselt korruselt kõigepealt aga uuenduskuuri läbinud ja tootevalikut laiendanud Toompoe, mille ala suurenes poole võrra. Toompoest leiab muu hulgas mitmesuguseid meeneid, mis on seotud uue aastanäitusega.

Läbi mitme korruse

Toompood asub nüüd kahes ruumis, mille uus ala loob külastajatele laboratooriumi atmosfääri. TÜ muuseumi juhataja kohusetäitja Mairo Rääsk ütles, et  ruumi planeeringul on arvestatud mitmesuguse tegevusega. Näiteks on poes pikk laud, millel on praegu küll meened, aga sellel saab teha ka eksperimente ja töötubasid. Samuti on seal koht, kus istuda, puhata ja kohvi juua.

«Toompoe arendamisega soovime inimeste Toomemäel ja TÜ muuseumis viibimist pikendada, seetõttu olema sinna mitmesugust tegevust planeerinud,» kinnitas Rääsk.

Remondi käigus kadus muuseumil üks fondiala. Seal paiknenud kogud, milleks on ülikoolile aegade jooksul kingitud esemed, on pärast remonti kõigile tutvumiseks nüüd valge saali teisel korrusel.

TÜ muuseumi projektijuht Maris Meus rääkis, et tegu pole küll näitusega, vaid avafondiga, millega tõstetakse esile muuseumi kogusid. Museaalide juures kirjeldusi pole, kuid igaüks saab vajaduse korral nendega raamatus tutvuda. Mairo Rääsk lisas, et avafondide näitamine on tavapärane näiteks Lääne-Euroopa riikides.

Kuus meest

Kolmandal korrusel ootab külastajaid 250 ruutmeetril avatud aastanäitus, mille keskmeks on kuus Eesti juurtega maadeavastajat ja meresõitjat.

Rääski selgitas, et uue aastanäituse eesmärk on näidata, et kuigi Eesti on väike, on eestlased või Eesti päritolu inimesed igasse maailma kaugemasse piirkonda jätnud oma jalajälje. «Tõenäoliselt Alexander Theodor von Middendorff või Otto von Kotzebue ei ütle inimestele midagi. See on üks näituse idee – tuua need suured mehed ja nende saavutused uuesti käibesse,» ütles ta.

Kotzebue loos on seatud vaatluse alla näiteks kultuuride kokkupõrke temaatika.

Middendorffi fookusloos on kujutatud interaktiivsest koobast, mis on üles ehitatud viirastustele. Sinna on kogutud Middendorffi Taimõri ekspeditsiooni lugu, mille käigus maadeavastaja veetis 18 päeva koopas. Fookuslugude autor Mihkel Seeder on kokku pannud neljas keeles mõtted, mis koopas olles Middendorffi peast võisid läbi käia.

Tagasi üles