11. aprillil teatati politseile liiklusõnnetusest Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 6. kilomeetril. Õnnetuses viga saanud ratturi esialgsete ütluste järgi tegid nad teiste ratturitega grupis treeningsõitu. Tema kinnitusel liiguti kahekaupa reas, kui ühel hetkel pidurdas nende ees maastur. Kokkupõrke vältimiseks pidurdasid ka jalgratturid, mõned grupi tagaosas olnud kukkusid.
Jalgratturite väitel lõpetasid nad oma sõidu umbes kella kaheksa paiku õhtul Tartus ning viga saanud mees pöördus edasi traumapunkti vigastust fikseerima. Miks sündmuskohale kohe politseid ei kutsutud, on selgitamisel.
Politsei on ühendust saanud ka õnnetuses osalenud autojuhiga. Mehe esialgsete ütluste järgi ei liikunud ratturid kahekaupa reas, vaid olid kobaras grupis ning hõivasid suurema osa parempoolsest sõidureast, mis raskendas tunduvalt neist möödasõitu.
Soovides juhtida ratturite tähelepanu nendest tekkivale liiklusohule, peatas autojuht masina umbes sadakond meetrit ratturitest eespool ning vestles ühe grupis sõitnuga. Juhi sõnul ei saanud sel viisil kellelgi olla põhjust äkkpidurduseks.
Politsei alustas juhtunu selgitamiseks ning vastuoluliste ütluste kontrollimiseks uurimist, milles kontrollitakse mõlema poole ütlusi. Endiselt on oodatud politseiga kontakteeruma ka liiklejad, kes juhtunut pealt nägid.
Lõuna prefektuuri vanemliiklusametniku Janek Sarapuu sõnul saavad probleemid ratturite ja autojuhtide vahel alguse ennekõike sellest, et üksteisega ei arvestata piisavalt.
«Suurem osa meist on autojuhid ja paljud armastavad ka jalgrattaga sõita. Paraku ühest rollist teise liikudes kiputakse unustama, kuidas näeb jalgratturi liikluskäitumist autojuht, ja vastupidi,» sõnas Sarapuu. «Küll aga on kindel, et jalgrattaga maanteel sõites peab rattur hoidma end võimalikult paremale poole teeserva, takistamata autode liiklemist, ja seda tuleb arvestada ka grupis sõites. Jalgratturil ei ole ümber kaitsvat raudboksi, seega jääb ta alati autoga kokkupuutel nõrgemaks pooleks.»