Bernhardi põlengust saabus teade liiga hilja

Spaahotell sai kasutusloa päästeameti kooskõlastuseta

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
2. veebruar 2016 17:00
Otepää spaahotellist Bernhard jäi tulekahju järel alles vaid varemed. | FOTO: Margus Ansu

Läinud nädalal Otepää aedlinnas tules hävinud hotelli Bernhard süttimise põhjus pole veel teada. Küll aga näitab päästeameti esialgne analüüs, et info põlengust jõudis päästjateni liiga hilja.

Kokkuvõtvalt on praeguseks selge, et Otepääle pole riik andnud ka nii palju päästevõimalusi, et sellise suurpõlenguga üksinda toime tulla.

Veel on teada, et Otepää andis hotellile omal ajal kasutusloa päästeameti spetsialiste kaasamata, ehkki seadus seda nõuab.

Kuumus üle 800 kraadi

Põlengu võimalikest põhjustest päästjad ei räägi, sest juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus ning infot jagab üksnes prokuratuur. «Uurimine võtab aega. Täna on menetluse tulemusest veel vara rääkida, kuna uurimine kestab,» vastas Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga piirkonna prokurör Milvi Väin küsimusele, kas ehk Bernhardi põlengu põhjuste kohta on uut infot. Välistada ei saa, et laastava tulekahju tekkepõhjus selgub alles kuude pärast.

Otepää aedlinnast Kolga teelt tuli ärev tulekahjuteade 26. jaanuaril kell 17.14. Juba teate saamise ajal olid kahekorruselisest hotellihoonest leegid väljas. Otepää päästemeeskond jõudis kohale nelja minutiga, ütles Lõuna päästekeskuse reageerimisbüroo nõunik Toomas Arumägi. Tema sõnul sõitis kohe välja ka paakauto ning kustutama sai hakata kahest joatorust. Nii suure tulekahju korral oli sellest aga üsna vähe abi.

«Päästeameti struktuur on üles ehitatud elupäästevõimekusele,» selgitas Arumägi. See tähendab, et esmatähtis on aidata hädasolijaid ja selleks on kõik tehnilised vahendid olemas. Otepää reageeriski võimaluste kohaselt, tõdes Arumägi. Mitmekümne meetri pikkuse maja lausleegis põlemisel jääb aga neljast inimesest lihtsalt väheks. «Tulekahju levik oli väga agressiivne,» nentis ta.

Raadio teel kutsuti juba enne kohalejõudmist appi ümbruskonna päästjaid. Tee oli vilets ning esimesena saabusid Elva kolleegid umbes 25 minuti pärast. Seejärel ka Rõngu vabatahtlikud ning kutselised päästjad Antslast.

Kustutamise kõrvalt tehti kindlaks, et maja on inimestest tühi ja kedagi päästa pole tarvis. Kui päästjaid jõudis kohale rohkem, alustati suitsusukeldumist, sest maja on tihti efektiivsem kustutada seestpoolt. Leegid lõõmasid aga läbi kahe korruse kuumusega üle 800 kraadi ning sellele ei suuda vastu panna ka suitsusukeldumisvarustus.

Rõngu vabatahtlikud ja Antsla kutselised päästjad saabusid kõrgemate autodega, millega saab sõita maastikul, ning nemad jõudsidki hotelli taga asuva tiigi juurde, lõikasid jäässe augud ning pumpasid vett sealt. Üle üheksa tunni väldanud kustutamise käigus summutati leeke enam kui 400 tonni veega.

Mis oleks saanud sellise põlengu ja nii suure kahju ära hoida? «Ainult õigeaegne teavitus,» rõhutas Arumägi. Teada on, et häirekeskusega spaahotelli signalisatsioon ühenduses ei olnud ning alla 100 majutuskohaga asutuses pole see ka nõutud. Küll peab aga edasine uurimine tuvastama, kas hotelli sisemine tuleteavitussüsteem töötas ning kas seda võis kuulda ka majast väljapoole.

Ameti kooskõlastuseta

Et kasutusluba väljastati päästeameti spetsialistideta, on ka pärast laastavat põlengut väga raske, kui mitte võimatu hinnata, kas hoone oli ehitatud ohutusnõuete ja projektide kohaselt, möönis Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Viljar Schmidt.

Tema sõnul mullu kehtiv ehitusseadustik küll muutus, kuid nõuded kasutusloa väljastamisel on samad: tuleohutusküsimuste hindamisel peab omavalitsus kaasama päästeameti spetsialiste, selgitas Schmidt.

«Nõuded on kehtestatud selleks, et omavalitsus ei peaks kogu vastutust enda peale võtma,» märkis Schmidt. Ta lisas, et paljudes omavalitsustes kahtlemata pole tööl professionaalset tuleohuhindajat.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL