Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Keskaegsed peekrikillud lummavad klaasiajaloolasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ühel Tartu peekril on tekst MAGISTER PETRUS ME FECIT INM (Meister Petrus mind teinud on INM), selle all kolm pühakut: kaks naist ja üks mees. Mujal tuntakse vaid üht Petruse nimega peekrit, mis leiti Saksamaalt Mainzi linnast ja asub praegu Bonnis. | FOTO: Erakogu

Sel kolmapäeval räägib arheoloog Ain Mäesalu Tartu ülikooli kunstimuuseumis keskaegsetest emailmaalingutega klaaspeekritest. Tuleb välja, et vastava leiumaterjali poolest kuulub Tartu Euroopa absoluutsesse tippu.

Ain Mäesalu selgitas, et arheoloogiliste kaevamiste käigus on Tartust leitud vähemalt kaheteistkümne sellise peekri kilde, mistõttu on Tartu emailmaalingutega klaaspeekrite suuremaid leiukohti Euroopas.

Taaralinna leiumaterjaliga võrreldav on vaid Lübeckis ja Londonis leitu.

Värvikirevad leiud

Mäesalu tõdes, et paljudest peekritest on säilinud ainult üksikud väikesed killud, seetõttu on nende täpset arvu väga raske kindlaks teha. «Need on ilusad värvikirevad leiud, mis on Euroopa klaasiajaloolaste suurt tähelepanu pälvinud,» märkis arheoloog.

Mäesalu sõnul on Tartu leiumaterjal niivõrd heas seisukorras seetõttu, et peamiselt on killud välja tulnud jäätmekastidest, tavalises kultuurkihis oleks nende värvid sajandite jooksul lihtsalt ära pudenenud.

Peekrikildude suur hulk näitab seda, et omal ajal oli tartlaste hulgas piisavalt jõukaid mehi, kes selliseid uhkeid peekreid endale said muretseda, sest oma aja kohta oli see väga kvaliteetne toodang. Peekriseina paksus on kohati alla millimeetri, pisut paksemad on vaid ülaserv ja alumine osa.

Tõenäoliselt joodi sellistest peekritest veini ning ilmselt mingite pidustuste käigus on need katki läinud ja sel kombel jäätmekastidesse sattunud. Leiud pärinevad Lossi tänavalt ning raekoja kõrvalt praeguse Werneri kohviku hoovist, kus elasid jõukamad linnakodanikud.

Peekrite imeõhukesele klaasile on maalitud ladinakeelsed tekstid, seal on kujutatud pühakuid, armastajapaare, linde, loomi ja vappe. Kus need aga valmistatud on, ei saa Mäesalu sõnul sugugi kindlalt öelda.

Valmistuspaik segane

«Esialgne arvamus oli, et need on valmistatud Süürias, sest on täheldada sarnasusi Süüria klaasimaalijate tehtuga, seda enam, et on teada, et küllaltki lähedasi emailpeekreid ongi Süürias valmistatud ning ristisõdijad on neid ka Euroopasse toonud,» rääkis Mäesalu.

«Aga hiljem on tulnud välja, et ka Veneetsias on juba 13. sajandi teisel poolel ja 14. sajandi alguses niisuguseid peekreid valmistatud ning teada on ka mõne maalija nimi. Kuid suurem osa peekreid on välja tulnud põhja poolt Alpe, Veneetsiast on leitud vaid üks imepisike killuke. Nii on arvatud, et neid võidi valmistada ka kusagil mujal, kuid kus täpsemalt, seda pole keegi julgenud välja tuua,» selgitas ta.

Nii et klaasiuurijatel on ses küsimuses veel palju peamurdmist.
---------------------

Kunstikolmapäev

• 27. jaanuaril kell 17.15 Tartu ülikooli kunstimuuseumis.

• TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi lektor, arheoloog Ain Mäesalu tutvustab 13.–14. sajandi emailmaalingutega klaaspeekreid.

• Loeng kaasneb Ivo Lille näitusega «Mälukiri – Memory Code», mida näeb TÜ kunstimuuseumis 29. veebruarini.

• Osaleda saab üks euro maksva muuseumipiletiga. Ülikooli tudengid ja töötajad pääsevad sisse tasuta.

Tagasi üles