Läti Eesti Seltsi aastapäev jääb novembrisse nagu riigi sünnipäevgi. Selts pidas oma 107. aastapäeva koos külalistega Eestist.
Läti Eesti Selts peab pidupäevi koos kodueestlastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõiki eesti seltse Lätis ühendav Läti Eesti Selts tegutseb ajaloolises majas, mille sai vaidluste ja kohtu abil tagasi 1997. aastal. Nüüdseks on tagastamise ajal kindla peremeheta jäänud maja üks tiib korda tehtud. Selles osas on teisel korrusel ka 100-kohaline seltsi saal, raamatukogu ja tööruumid ning hotell Primo, mis rendib seltsilt ruume.
Nüüd sai pidu peetud seltsi õdusas saalis, mille nurgas seltsi lipp ja vapp ning Eesti lipp, aga ka 1908. aastal asutatud Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi esimese esimehe, vandeadvokaadi, hilisema riigivanema ja Eesti Panga presidendi Jüri Jaaksoni büst.
Külalisi tervitas seltsi aastapäeva pidulikul koosviibimisel, millega tähistati ka Läti 97. aastapäeva, esimees Toomas Kalda. Mees, kes noorena tuli Riiga inseneriks õppima.
Seltsil on tihe koostöö paljude Eesti seltsideg ning eesti keele spetsialistidega, õppejõududega. Sageli on Riias külas olnud tartlased, näiteks Valter Haamer ja Evald Kampus, paljud Vanemuise seltsi liikmed, koorid, rahvamuusikaansamblid.
Äsjasel seltsi tähtpäeval pakkusid muusikalisi elamusi Läti rahvusraamatukogu naisansambel, kus laulab ka eestlanna Milvi Skribe, kes käib sageli sugulaste juures Tartus.
«Käime Tartus ikka üsna mitu korda aastas. Seal elavad õelaste pered. Käime ka laulupidudel. Sündisime ja käisime koolis Lätis, poegadega rääkisime kodus eesti keeles,» sõnasid tarmukad kaksikvennad 82-aastased Ülo ja Valdeko Meri, kes on Lätile au toonud kõvade sambomaadlejatena ja akrobaatidena. Eakad mehed laulavad ka segakooris Leelo.
Seltsil on palju eakaid liikmeid, sestap on 300 seas aktiivseid kolmandiku jagu. Praegu elab Riias ca 3000 eestlast.