Lastelavastuses võidavad rõõm ja naer vihkamise

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeste ja suurte vaatajate ees on Naerumaa printsess (vasakult, Inga Lunge), kuningas (Tormi Kevvai) ja kunstnik (Maria Taimre-Varres) võtnud jäätisemüüja (Silver Kaljula) juurde järjekorda, et kahe hii eest osta jäätist. Neid seirab tundmatuks riietununa laadale ilmunud Vihavalla kuningas (Marko Mäesaar).
Väikeste ja suurte vaatajate ees on Naerumaa printsess (vasakult, Inga Lunge), kuningas (Tormi Kevvai) ja kunstnik (Maria Taimre-Varres) võtnud jäätisemüüja (Silver Kaljula) juurde järjekorda, et kahe hii eest osta jäätist. Neid seirab tundmatuks riietununa laadale ilmunud Vihavalla kuningas (Marko Mäesaar). Foto: Margus Ansu

Teatri Kodus on varemgi mänguasjamuuseumi oma lavastusi mängitud. Eile esietendunud «Raha-haa-haa» on väga päevakohane, kui mõelda Pariisile ja terrorismiga seotud vihkamisele, ning samas vaatab lootusrikkalt tulevikku.

Lastelavastus «Raha-haa-haa ehk Naerumaa printsess» põhineb mullu ilmunud raamatul «Raha-haa-haa!», milles Leelo Tungal kirjutab kahest kuningriigist – Naerumaa ja Vihavald – ning nende elanikest ja kuningatest, printsessist ja printsist.

Pealkiri naerab ka raha üle, kuid samas vihjab Naerumaa rahasüsteemile. Nimelt saab selles rõõmsas riigis kõike osta hiide, heede ja haade eest, kusjuures üks haa võrdub kümne heega ja üks hee võrdub kümne hiiga. Kui näiteks jäätisemüüja juures veidi naeru kihistada, saab ühe jäätise kätte kahe hii eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles