Kuidas kõõmakõrvits ja prillturako endale nime said

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Illustreerinud Artur Kuus

Eelmisel nädalal ilmus Tartu Postimehes ja seejärel mõnes muus väljaandes uudislugude sari bussipeatuste nimedest. See tõi kaasa palju elevust. Ka linnu- ja taimenimede ühtlustajad ja väljamõt-lejad on sattunud vahel avalikkuse suure tähelepanu alla.

Huvi uute eestikeelsete linnunimede ja taimenimede vastu on suur. Seda kinnitab ka elav vastuvõtt, mille osaliseks sai botaanika terminoloogia komisjoni ühe kevadise koosoleku töö tulemuste avaldamine. Nimelt tegi komisjoni esimees Toomas Kukk sellekohase sissekande oma Facebooki lehel.

Sel korral said eestikeelse nime teiste hulgas amasoonase konnatäht (Limnobium laevigatum), madagaskari näkikatk (Lagarosiphon major), ujuriis (Hygroryza aristata), äärisaarum (Arum hygrophilum), musi-lõokannus (Corydalis integra), loitev peekerlill (Penstemon utahensis) ja vürts-järvelemb (Limnophila aromatica).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles