Kaks aastat kohtuskäimist ei toonud maaülikooli noorele teadlasele Andres Menindile loodetud tulemust. Tema 2013. aasta jaanuaris kaitstud doktorikraad oli plagiaat, otsustas toona maaülikool ning samale seisukohale jäi ka kohus.
Doktoritöö tunnistasid plagiaadiks nii ülikool kui kohus
17. september 2015, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu septembri alguses keeldus riigikohus võtma menetlusse Andres Menindi kassatsioonkaebust, millega jäi jõusse ringkonnakohtu otsus: maaülikool pole tema doktoritööd plagiaadiks tunnistades ja talt filosoofiadoktori kraadi (PhD) bioenergeetika erialal võttes eksinud. Tegemist on teadaolevalt esimese selletaolise juhtumiga, kus doktoritöö on tunnistatud plagiaadiks ja doktorikraad tühistatud.
Plagiaadiks tunnistas Eesti Maaülikooli tehnikateaduste alaste doktoritööde kaitsmiskomisjon Andres Menindi doktoritöö «Peculiarities of pretreatment and fuels refining of biomass» 16. aprillil 2013. Töö teksti kontrolliti õppeosakonnale laekunud vihje tõttu kolme plagiaadituvastusprogrammiga ning saadud tulemusi analüüsiti arvestades rahvusvahelist praktikat.
Leiti, et töös on kasutatud lõike teiste autorite töödest nendele korrektselt viitamata. Sellega rikuti nii ülikoolis kehtivat korda, autoriõiguse seadust kui ka teadlaste eetikakoodeksit, otsustas kaitsmiskomisjon.
Doktoritöö, mille pealkiri võiks eesti keeles kõlada «Biomassi eeltöötluse ja kütusteks väärindamise iseärasused», kaitses Menind 2013. aasta jaanuaris. Tema juhendajaks oli professor Jüri Olt. Menind ise kinnitas Postimehele toona, et plagiaati ta teadlikult tootnud ei ole.
Et komisjoni otsust oli võimalik vaidlustada halduskohtus, otsustas Menind seda ka teha. Oma halduskohtule esitatud hagis leidis ta, et Eesti Maaülikoolil puudusid viitamise kohta üheselt mõistetavad juhendmaterjalid.
Nii Tartu Halduskohus kui ka ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata ja leidsid, et maaülikooli tehnikainstituudis oli välja töötatud üliõpilastööde vormistamise juhend, mis kehtis ka doktoritööde kohta. Samuti otsustati, et Eesti Maaülikool ei ole menetlusreegleid rikkunud, märkis ülikooli kohtus esindanud advokaadibüroo Varul.
Kohtud nõustusid maaülikooliga ka küsimuses, et isik, kes on läbinud kõrghariduse kolm astet, avaldanud teadusartikleid, esinenud konverentsiettekannetega ning jõudnud doktoritöö kaitsmiseni, on kursis teadustöö põhimõtete, sh viitamisreeglitega, ning on ebatõenäoline, et ta on rikkunud neid teadmatusest.