Õppust Siil külastanud USA maavägede ülemale Euroopas kindralleitnant Frederick Hodgesile avaldasid Eesti sõdurid suurt muljet, eriti kiitis ta nende kamuflaaži ehk maskeeringut. Viimast on plaanis varsti Tartus veel paremaks muuta.
Paelavabrik ja teadlased täiustavad maskeeringut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maskeerumine muutub aina tähtsamaks, kinnitas ka Tartus Puiestee tänaval töötava OÜ Haine Paelavabrik projektijuht, Tartu ülikooli nanostruktuuride labori vanemteadur Ilmar Kink.
«Militaartehnoloogia muutub päev-päevalt keerulisemaks,» selgitas ta. «Kuuldavasti tuleb ka näiteks Ukraina sõjas silmitsi seista mitmete uute tehnoloogiliste ohtudega. Seal kasutatavat luureks ja tulejuhtimiseks palju droone, mille kaamerate eest on meestel ja sõjatehnikal vaja võimalikult märkamatuks jääda.»
Laiguline või digimustris ehk ajalehestki tuntud säbrukoodi mustriga maskeering petab silma ja ka kaamerat, kuid tehniliselt üha paremaks muutuvate ja kaugemale nägevate infrapunakiirgusega töötavate öönägemisseadmete eest on inimesel pimedas raskem end varjata.
Keeruline, aga põnev töö
Nii tahavadki eri riikide armeed, ka Eesti kaitsevägi, aina rohkem pimedaski märkamatuks jätvat ehk ümbruskonnaga ühte sulavat kamuflaaži. Tähelepanuta ei tohi jätta ka sõdurivarustuse arvukaid paelu ja -rihmu, näiteks seljakoti rihmu jms.
Jalatsitootjatele ning õmblusettevõtetele paelu valmistav Haine paelavabrik on seni tootnud militaarvaldkonna tarbeks tavalist kamuflaažpaela. «Paraku kaovad sellisel paelal infrapunapiirkonnas maskeerumisvärvid, öönägemisseadmest paistab neid paelu kandev sõdur nagu helkurikandja, väga silmatorkav,» märkis Ilmar Kink.
Nüüd on esimesed piiritagused ettevõtted hakanud valmistama infrapunapiirkonnas kamuflaaži säilitavaid paelu ning ka Haine paelavabrik töötab Tartu ülikooli füüsikainstituudi ja tehnoloogiainstituudi teadlaste abil välja infrapuna-kamuflaažtekstiili.
Füüsikutel ja keemikutel on valminud laborites mõned variandid, selgunud on katsepartiide esimesed head ja vead. Muu hulgas võiks üks lahendusi olla abi kõrgel tasemel nanotehnoloogiast, kus kamuflaažiks kasutatakse nanostruktuure. «See on teaduslikult väga huvitav ja innovatiivne lahendus, aga selle tehnoloogia majanduslik mõttekus vajab antud projekti raames selgitamist,» ütles Ilmar Kink.
«Keeruline, aga põnev ülesanne,» iseloomustas infrapuna-kamuflaažtekstiili väljatöötamist Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjaliteaduse vanemteadur Tarmo Tamm.
Ta selgitas, et tööstusele lahendusi välja töötades tuleb teadlastel silmas pidada laborist väga erinevaid tingimusi ja asjaolusid. «Enne koostöö algust ettevõtetega olid masstootmine ja lahenduse kulukusega arvestamine meile kauged,» rääkis Tarmo Tamm. «Laboris töötame puhastes tingimustes puhaste ainetega, tööstuses tuleb aga arvestada erinevate nüansside, näiteks kas või materjali kõikuva kvaliteediga. Nii peab tootmiseks pakutav lahendus olema seal igas olukorras täiesti töökindel.»
Tarmo Tamm lisas, et järjest rohkem Eesti ettevõtteid on hakanud tehnoloogiainstituudi intelligentsete materjalide ja süsteemide laboriga koostööd tegema, viimastel aastatel on teadlased oma lahendusi pakkunud pea paarikümnele firmale. Ka Haine paelavabrikule töötasid selle labori teadlased 2010. aastal välja kinganööridele hästi läikiva vaha ja veekindlustamistöötluse, millega ettevõte on väga rahul.
Uus kogu maailmas
Infrapuna-kamulflaažtekstiili tootmise tehnoloogia väljatöötamiseks kulub Haine paelavabrikul ligi 28 600 eurot, millest 19 992 eurot sai firma toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu arendusosaku meetmest.
Kaitseväele ja ka ettevõttele rahaliselt ning tehnoloogiliselt sobiva infrapuna-kamuflaažtekstiili tehnoloogia valmib augusti lõpuks. Siis läheb paar kuud, et tööle panna ka tootmine. «Meie põhileivaks on ja jääb ikka tavaline pael, mida vajavad jalatsi- ja õmblusfirmad,» ütles Ilmar Kink. «Infrapuna-kamuflaažtekstiil on nišitoode, mida pakume siis, kui tellitakse.»
Praegu on selle materjali tootjaid vähe: mai alguses Saksamaal Frankfurdis peetud tehniliste tekstiilide messil pakkusid paarkümmend Euroopa, Ameerika ja Aasia firmat tavalist kamuflaažpaela, infrapunakamuflaaži leidus vaid mõne ettevõtte toodete hulgas.
«Eesti kaitseväe munder ise on öönägemisseadmete eest päris hästi varjatud, ainult lisavarustus pole veel tasemel,» märkis Tarmo Tamm. «Tõstame laboris tempot, et hea lahendus ruttu välja töötada, siis saab ka sellest üle.»
KAS TEATE?
Mis on mis?
* Kamuflaaž: maskeering (kaitsevärvuse abil).
* Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.
* Infrapunakiirgust kasutatakse nt info vahetamiseks teleri ja selle puldi vahel, ilmaennustamisel, teleskoopides, lähimaa traadita andmesideühenduses, öönägemisseadmetes inimeste ja sõidukite leidmiseks, sihtmärgi tuvastamiseks ja jälgimiseks ning pimedas nägemiseks.
* Et suits paistab infrapunakiirguses rohkem läbi kui tavalises valguses, töötavad päästjad infrapunaseadmetega suitsuga täidetud aladel.
Allikad: ÕS, Vikipeedia