Tasku valab tegusate tartlaste jäljed pronksi

Tasku keskuse juhataja Eveli Opmann näitab, kust saab alguse pronksjälgede rida Teerajajate alleel. Foto: Margus Ansu

Tänavu neli, igal järgmisel aastal veel vähemalt kaks tegusat tartlast saavad oma pronksist jäljepaari Teerajajate alleele, mis algab Tasku keskuse juurest ja aastate pärast küünib ehk raeplatsinigi.

Tasku juhataja Eveli Opmann ütles, et sellel Teerajajate alleel on plaanis jäädvustada inimesi, kes on viimastel aastatel mõne suure teo korda saatnud. Oluline on teo aktuaalsus ja et see inimene oleks seotud Tartu linnaga, tuntud ja tunnustatud.

Skulptor Bruno Kadaku viimistletud kavandi järgi valmistatud pronksplaatidele kantakse kingajäljendid, jäljeomaniku nimi ja aastaarv.

Opmann lausus, et idee järgi peaks jälgedest moodustuma rada. Iga väljavalitu saab astuda kaks jälge, et aimata liikumist ja et neid jälgi mööda saaks kõndida.

Tasku peaukse juurest algav jäljerida kulgeb tulevikus Plasku eest Võidu silla alla ja sealt kaldapealset promenaadi pidi raeplatsi suunas. Nii kaugele jõudmine võtab veel aastaid, möönis Opmann.

Kõik saavad hääletada

Juba tänasest saavad kõik üles seada kandidaate teerajajana jäädvustamiseks. Kandidaatide seadmise aeg on 26. septembrini, misjärel koguneb žürii, et valida lõpphääletusele kümme statuudile vastavat kandidaati.

Nende hulgast selguvad 10. oktoobrini kestval rahvahääletusel need, kelle jäljed esimesena pronksi jõuavad. Žüriisse kuulub Tartu linnavalitsuse, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Vanemuise teatri, kaubandus-tööstuskoja ja Estiko esindaja.

Kõik soovijad saavad hääletusel osaleda kas Tasku keskuse kodulehel www.tasku.ee või Taksu infoletis.

Aga miks selline ettevõtmine? Opmann vastas, et viimastel aastatel on räägitud palju ettevõtete vastutustundlikkusest ja kogukonnast hoolimisest.

Teerajajate allee idee ongi tema sõnul tõukunud soovist panustada linnaruumi väljanägemisse, teisalt soovist tunnustada inimesi, kes on andnud palju Tartu arengule.

«Keskus on valmis saanud ja on aega vaadata, mis meie ümber toimub,» lausus Op­mann. Tema sõnul on igal aastal plaanis rajale lisada vähemalt kaks jäljepaari, aga tänavu neli, sest muidu ei annaks see rada raja mõõtu välja.

Ta kinnitas, et Estiko ei ole loobunud ka plaanist kompleksi skulptuur lisada, kuid see tuleb pigem Emajõe kaldale. Jäljerida saab alguse mürarikka liiklusega ristmiku äärest, kus tikub ka tuuline olema ning mis on pigem läbikäigutee kui pikemalt nautlemise koht. Sellest ka teeraja mõte.

Skulptor kiidab

Skulptor Bruno Kadak ütles, et tema on kahe käega sellise interaktiivse objekti tekitamise poolt, mis kinnitab veel kord Tartu skulptuurisõbralikkust.

Kadak sõnas, et jäljeraja mõte tuli puhtalt Taskult, tema roll oli panna see idee esteetilisse vormi. Kirjade hea väljanägemise eest hoolitseb Rein Maantoa.

Peagi peab Kadak esimeste jälgede vormi võtma. Tõenäoliselt saavad väljavalitud astuda oma kingadega savisse, mis on vähem kingavaenulik kui kips. Sellest vormist jõuavad jäljed pronksplaadile, kus jäljepinnad ja tekst on muust plaadi pinnast kõrgemad. Inimeste liikumine tänaval kulutab kõrgemaid pindu ja hoiab need heledamana.

Teerajajate allee avamine on plaanitud oktoobri teise poolde.

Ettepanekuid, kes oleksid need tegusad tartlased, saab esitada siin.