Tartus Tasku keskuse teise korruse aatriumis on Tartu rahvaülikooli floristikoolituse kursuslaste loodud jõulupärgade näitus.
Tasku keskuses näeb jõulupärgi
Juhendaja Pille Peterson ütles, et koolitusel valminud jõulupärjad on tehtud igaüks eri viisil. Kasutatud on kaseokstest või ilusa punase koorega kontpuust vitsapärgasid, igihaljaid oksi, männikoort, kasetohtu, käbisid ja muid loodusest kättesaadavaid materjale. Ka kauplustest on leitud kaunistusi nagu puuvillatupsud ja tähtaniis. Samuti võib valmistada pärja näiteks paberist ja kaunistuseks panna sellele klaasitükikesi.
Pärjal on Pille Petersoni sõnul väga pikk ajalugu. Vanades kultuurides sümboliseeris see päikest ja elu jätkumist.
«Juba kreeklased kasutasid peapärgasid, olümpiavõitjatele heideti kaela loorberiokstest tehtud pärjad ning jumalakujud said endale surematust sümboliseerivad pärjad,» rääkis ta. «Sõjaretkedelt naastes visati triumfeerivale väejuhile kaela võidupärg.»
Kristlik ajajärk seostas pärja ka matustega. Pärjal ei ole algust ega lõppu ning nii sümboliseerib see hinge surematust ning ringiratast kulgevat elu – igavest elu.
«Pärja motiivi saab seostada mitmete pühadega. Jõulude kõrval ka näiteks lihavõtetega,» sõnas Peterson lõpuks ja kutsus vaatama pärjanäitust, mis jääb Tasku keskuses avatuks kuni 2. jaanuarini.