Õigus- ja usuteaduskond säilitasid identiteedi

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus on Tartu ülikoolis neli valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkond, otsustas esmaspäeval ülikooli senati uus koosseis.
Tulevikus on Tartu ülikoolis neli valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkond, otsustas esmaspäeval ülikooli senati uus koosseis. Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli kehtiva põhikirja järgi moodustavad ülikooli akadeemilise struktuuri teaduskonnad. Üleeile võttis senat vastu uue põhikirja, mille järgi 1. jaanuarist 2016 on ülikoolis neli valdkonda.

Nendeks on humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkond.

Nelja suure valdkonna alla koonduvad instituudid ja kolledžid ning valdkonnavälised ülikooli asutused. Instituudi nimes võib senati otsusega kasutada sõna teaduskond. Instituutide, kolledžite ja ülikooli asutuste loomise, sealhulgas nimetamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise, otsustab senat.

Valdkonna nõukogu pädevuses on uue põhikirja järgi muu hulgas valdkonna eelarve vastuvõtmine, õppekavade avamise ja sulgemise ettepanekute tegemine senatile ning dotsentide valimine.

Instituutide nõukogu ülesandeks on uue põhikirja järgi muu hulgas instituudi õppe-, teadus- ja arendustööd puudutavate küsimuste otsustamine, õppekavade avamise ja sulgemise algatamine ning lektorite, assistentide, õpetajate, vanemteadurite, teadurite ja nooremteadurite valimine.

Ülikooli nõukogu otsustas 26. juunil panna senatis maikuus vastu võetud põhikirjale viivitav veto, mistõttu kogunes senati uus koosseis esmaspäeval erakorralisele istungile, et leida lahendus akadeemiliste üksuste nimeküsimusele ning teha põhikirja lisamuudatused.

«Kasutasime nõukogu viivitava veto otsusega saadud lisaaega maksimaalselt ära ning senat leppis täna (esmaspäeval – toim) kokku kompromissis, mis sündis akadeemiliste üksuste ettepanekute alusel ja rahuldab võimalikult paljude osapoolte huve,» märkis Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Esmaspäeval võeti senatis ülikooli uus põhikiri koos parandustega teist korda vastu 17 poolthääle ja kahe erapooletu häälega. Nõukogu peab senati teist korda vastu võetud põhikirja kinnitama 30 päeva jooksul. Nõukogu kinnitatud põhikiri jõustub 1. jaanuaril 2016.

Kalm lisas, et ülikooli uue põhikirja vastuvõtmisega saab läbi järjekordne etapp seitse aastat tagasi alanud reformis ning on võimalik jätkata arutelusid valdkonnasisese akadeemilise struktuuri moodustamise ja valdkonnasiseste allüksuste põhikirjade koostamise teemal.

Usuteaduskond on rahul

Tulevikus muutub näiteks praegune usuteaduskond küll instituudiks, kuid võib end endiselt nimetada teaduskonnaks. Usuteaduskonna dekaani Riho Altnurme sõnul on nad sellise kompromissiga rahul. «Diskussioon nimetuste üle liikus lõpuks suunda, mis oli väiksematele teaduskondadele kõige soodsam,» ütles ta.  

«See on see, mille eest meie ja meie toetajad võitlesid. Me soovisime, et traditsiooniline nimetus jääks paika,» kõneles Altnurme.

Nimetuste süsteemi muutus oli Altnurme arvates oluline. «Me näeme, et hoiame sellega alles ajaloolise traditsiooni. Me lihtsalt ei koonda üheksat teaduskonda neljaks, vaid grupeerime senised üksused ümber teise süsteemi järgi,» selgitas ta.

Kuigi iga konkreetse instituudi õigused ei ole veel paigas, ütles Altnurme, et neile uus põhikiri suuri muutusi ei too. «Senisest erinev on meile see, et peaksime dotsente valima valdkonna nõukogus,» lisas ta.

Kinnitatud põhikiri on parem

Ka õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri sõnul on esmaspäeval senati kinnitatud põhikiri palju parem kui 30. mail välja pakutud variant.

«Varem oleksid ajaloolised teaduskonnad ära kadunud ja oleks tekkinud neli uut suurt teaduskonda, nüüd loodi valdkonnad. Põhimõtteliselt võivad teaduskonnad valdkondade all edasi olla – vähemalt need, mis ei ole nii suured, et peaksid instituutideks jagunema,» rääkis ta.

Ginter oli rahul, et õppekavade algatamise õigus jääb instituudi tasemele ehk erialale lähemale, kui see oli uue põhikirja esialgses variandis. Ent Ginteri sõnul jäi dotsentide valimise osas kokkulepe saavutamata: see liigub uue põhikirjaga erialast kaugemale valdkonna tasemele.

Arstiteaduskond kaob

Arstiteaduskonna õppeprodekaan Tõnis Karki on vastuvõetud uues põhikirjas pettunud, ent ta rõhutas, et väljendab ainult isiklikku, mitte teaduskonna arvamust.

«Me oleme reformi poolt ja põhimõtteliselt toetan nelja valdkonda, mis olid sees igas skeemis. Põhikirja esimene variant, kus oli neli teaduskonda ja nende all instituudid, oli väga hea. Aga nüüd saime pihta meie: kadus ära arstiteaduskonna kui sellise identiteet,» rääkis ta.

Karki arvates oleksid võinud valdkonnad kanda siiski teaduskondade nimetust. «Kuulasime juristide juttu, et nende teaduskond kaob. Nüüd on tulemus see, et instituudid võivad olla teaduskonna identiteediga, aga kuna arstiteaduskond on liialt suur, siis see ühte instituuti ei mahu,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles