Tartu volikogu võttis vastu pöördumise riigikogu ja vabariigi valitsuse poole, et rõhutada vajadust arendada Tartu raudteeühendusi.
Volikogu tegi raudtee asjus pöördumise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu arutas läinud neljapäeval linnale tähtsa küsimusena Tartu ühendusi Euroopa raudteevõrguga ning võttis seejärel vastu ka pöördumise. Enne tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe riigi plaane Tartu välisühenduste arutamisel.
Volikogu pöördus raudtee küsimuse juurde tagasi teist istungit järjest, eelmisel korral oli volikogu keskendunud Rail Balticu Tartu kaudu toomise temaatikale. Pöördumises seda enam kirjas ei olnud.
Nagu märkis näiteks Reformierakonna fraktsiooni juht Mihkel Lees, on selleks hilja ja Eestile on parem Rail Baltic Pärnu kaudu, kui et seda üldse ei tule.
«Tartu linna püüdluseks on anda väärikas panus kogu Eesti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri arengusse, samuti parandada elanike elutingimusi, nende töö- ja transpordivõimalusi ning puhkekeskkonda,» seisab pöördumises. «Üheks meie sihiks on Tartu püsimine Euroopa juhtivate ülikoolilinnade seas. Tartu edasise arengu teel on mitmeid probleeme, mis on lahendatavad vaid riigikogu ja vabariigi valitsuse tasandil. Üks neist on Tartu ühendusteede küsimus.»
Pöördumises tõdetakse, et Rail Balticu projekti arutelude taustal on tartlastel tekkinud mure, et raudteeliikluse planeerimisel võidakse lähtuda «ühe magistraali» ideoloogiast ning Tartu võib oma ühendusteede poolest muutuda perifeeriaks.
«Palume tungivalt, et riigikogu ja vabariigi valitsus, planeerides Eesti transpordivõrgustiku arendamist, seaks Eesti tasakaalustatud regionaalse arengu seisukohalt prioriteediks Tartule mugava ja kiire (160 km/h) raudteeühenduse tagamise nii Tallinna kui Riiaga,» on pöördumises.