Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Botaanikaaed liitus loodusmuuseumiga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uue asutuse, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor on Urmas Kõljalg, kes jääb uut asutust juhtima vähemalt loodusmuuseumi valmimiseni. | FOTO: Margus Ansu

Sellest aastast jätkavad Tartu ülikooli muuseumid reformi tulemusena kahe asutusena. Ülikool eraldas loodusega tegelevad mäluasutused ning teaduslooga tegelevad muuseumid kaheks eraldi asutuseks.

Nii liideti botaanikaaia ja loodusmuuseumi juhtimine ning loodi uus ühise direktoriga asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Tosin aastat botaanikaaeda juhtinud ja sügisel pensionile läinud direktori Heiki Tamme asemele uut inimest tööle ei võeta, botaanikaaiale jääb alles juhataja.

Tamm selles ohtu ei näe. Tema sõnul majandatakse eri maades botaanikaaedu erinevalt. Muuseumide struktuurireformi ettevalmistusperioodil oli Tamme kindel nõudmine, et ühendasutuse nimes säiliks botaanikaaia nimetus, ja ta tunneb heameelt, et nii ka läks.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm nõustus, et direktoril ja juhatajal on erinevad õigused ja volitused. Kuid ta ei arva, et botaanikaaia direktori koha ärakaotamine ja botaanikaaia liitmine loodusmuuseumiga võiks kuidagi selle otsustusvabadust kärpida või tegevust pärssida. «Kõik muuseumid on ülikooli lapsed ja ühinenud asutused on võrdsed partnerid,» ütles ta.

Loodusharidus paraneb

Kuni botaanikaaiale leitakse juhataja, jätkab selle juhtimist kümme aastat direktori asetäitjana töötanud Jüri Sild, kes ütles, et kuna reform puudutab ainult halduskülge, siis väga olulisi muudatusi see botaanikaaiale kaasa ei too. «Loodusmuuseumiga on meil olnud väga tihe koostöö kogu aeg, nüüd viidi meid lõpuks ka struktuurselt kokku,» lisas ta.

Silla sõnul paraneb kindlasti botaanikaaia ja loodusmuuseumi koostöö loodushariduses. «Ja kuna botaanikaaial pole teaduri ametikohta, siis loodusmuuseum aitab meil ka teaduslikke probleeme paremini lahendada,» sõnas ta.

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia, varem loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg ütles, et ühinemine võimaldab lihtsamini arendada ka võrgustiku- ja projektipõhist koostööd teiste Euroopa loodusmuuseumide ja botaanikaaedadega.

«Ka Helsingi, Kopenhaageni ja Oslo ülikoolis moodustavad loodusmuuseum ja botaanikaaed ühise asutuse, mille üks peamisi ülesandeid on toetada teadus- ja arendustegevust,» selgitas Kõljalg. Ta lisas, et uue asutuse arvamine realia et naturalia valdkonda muudab veelgi tõhusamaks koostöö teadustööd tegevate ülikooli üksustega.

Marco Kirm ütles, et loodusmuuseumi ja botaanikaaia kui ühisasutuse tugevus seisneb selles, et suuremat asutust on parem majandada ja sel on ka suurem võimekus projektidest raha hankida.

Ajaloomuuseumi nimi

Muuseumide reformi tulemusena nimetas ülikool Tartu ülikooli ajaloo muuseumi Tartu ülikooli muuseumiks. Varem kuulusid ajaloomuuseumi alla tähetorn ja vana anatoomikum, nüüd haldab TÜ muuseum ka kunstimuuseumi.

Tartu ülikooli muuseumi, varem Tartu ülikooli ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul võidavad reformist Tartu ülikooli muuseumi kõik osad, sest tiheneb koostöö. «Muuseumil on üks peavarahoidja ja üks arendusjuht, kes koordineerib kõiki muuseumi näituste- ja haridusalaseid tegevusi,» rääkis ta.

Marco Kirmi sõnul oli vaja muuseumid ümber struktureerida, kuna senine korraldus ei olnud praktiline ega toetanud valdkondlikkust.

«Valdkonnapõhisus on üks ülikooli arengu märksõnadest. Uus töökorraldus avab uusi arenguvõimalusi, kasutades tihedamat valdkonnapõhist koostööd ja sünergiat akadeemiliste üksustega,» rõhutas ta. Reformi käigus säilib kõikide muuseumide struktuuriüksuste identiteet ja ajalooline järjepidevus.

Uus struktuur

Tartu ülikooli muuseum

• TÜ muuseum toomkirikus

• tähetorn

• vana anatoomikum

• kunstimuuseum

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

• loodusmuuseum

• botaanikaaed

Tagasi üles