Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uus Tartu abilinnapea kolis senisesse juristide kabinetti

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Abilinnapea Kajar Lember sai tööruumi raekoja kolmandale korrusele. Selles toas töötasid varem juristid. | FOTO: Kristjan Teedema

Kuueliikmeliseks kasvanud Tartu linnavalitsuse kõik liikmed said endale raekojas kabineti, selleks tuli aga tihedamalt kokku kolida õigusteenistuse juristid.

Linnapea Urmas Kruuse ja abilinnapead Tiia Teppan ning Raimond Tamm jäid senistesse tööruumidesse. Uutest abilinnapeadest Vladimir Šokman ja Jarno Laur said vastavalt Jüri Kõrest ja Argo Annukist vabaks jäänud kabinetid. Need kõik on raekoja teisel korrusel.

Abilinnapea Kajar Lemberi kabinet on raekoja kolmandal korrusel suure saali kõrval. Varem töötas seal kaks õigusteenistuse juristi, kes on nüüd kolitud teiste juristidega kokku.

«Õigusteenistusele tähendab see, et juristide kontsentratsioon toas on päris suur,» ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder. «Tuleb mõelda nende töötingimuste parandamisele.»

See küsimus muutub eriti aktuaalseks, kui üks jurist lapsehoolduspuhkuselt naaseb.

Kus on volikogu koht?

Uue võimuliidu ideed võivad aga raekojas kaasa tuua rohkemgi ruumide ümberjagamisi, sest on kaalumisel, kas volikogu ei võiks jäädagi raekotta istungeid pidama. Selle koosseisu esimene istung oli raekojas olude sunnil, sest ülikooli raamatukogu konverentsisaalis oli sel päeval teine üritus. Sel teisipäeval oli raamatukogu saal vaba, kuid volikogu pidas istungi siiski raekojas.

Kus on detsembri alguses kolmas istung, sellele jäi volikogu kantselei juhataja Ülle Saar eile vastuse võlgu.

Uuele abilinnapeale kabinetti otsides liikusid näiteks linnapea Urmas Kruuse mõtted volikogu esimehe nõuniku kasutada olnud, kuid enamasti tühjana seisnud toa poole raekoja kolmandal korrusel.

Volikogu esimees Aadu Must ütles aga, et tema küsis volikogule hoopis ruumi juurde, täpsemalt kaht tuba volikogu istungite teenindusruumideks. Must ütles, et kõik erakonnad räägivad volikogu tähtsusest, aga samal ajal käib volikogu küla peal. Ta viitas Skandinaavia maade eeskujule, et volikogu istungite pidamine raekojas oleks sümboolselt väga sobilik.

Peale selle ütles Must, et volikogu peaks hakkama käima koos tihemini kui korra kuus, sest harvad istungid vähendavad volikogu rolli linnaelu korraldamisel.

Ülle Saar ütles, et istungite raekojas pidamisel on mitu plussi, sest kõik on käe-jala juures. Senine kogemus on tema sõnul näidanud, et mahuvad ära nii volikogu kui ka külalised.

Uued kolimised

Urmas Kruuse märkis, et see küsimus vajab pikemat arutelu. Kui volikogu peaks otsustama raekotta jääda, tuleb aga Möldri sõnul kaalumisele võtta infopunkti ära kolimine esimeselt korruselt, et sinna saaks ametnikele tööruume.

Arutusel on ka raekotta lifti ehitus, et hõlbustada puudega inimeste pääsu raekotta.

Tagasi üles