Tartu Postimees küsitles opositsioonipoliitikuid.
Kuidas olete rahul Tartu uue koalitsioonilepinguga?
5. november 2013, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gea Kangilaski
Vabakund
Kohe jääb silma see, et üldine puudus on mõõdetavate eesmärkide ja tulemuste puudumine ja ajakava ka ei ole. Paljude punktide puhul ei saa aru, mida silmas peetakse ja mida ellu viia kavatsetakse.
Näiteks, mida tähendab «täiustame matusetoetuste süsteemi»? Mis see on? Ka ettevõtluse osa on meie meelest … seal nagu ei ole mitte midagi, on üksnes üldised hoiakud, aga ei ole tervikvisiooni ega tegutsemiskava. On küll üksikud hüüdlaused, nagu Tartu vaimu kohtumised ülikoolide ja linna vahel.
On ka punkt, et mingisugused dokumendid tehakse jälgitavaks. Millised dokumendid? Mismoodi? Ja kuidas see peaks ettevõtluskeskkonna paranemisele kaasa aitama?
Silma torkab, et kaasamisest on palju räägitud ja see on kindlasti positiivne. Kuigi ka siin on selge, et koalitsioonileping tunnistab koalitsioonipartneritel selge arusaamise puudumist, mida nad kaasamise ja osalemise all silmas peavad. Seetõttu on plaanis luua volikogus kaasava linnajuhtimise komisjon. See on ka iseenesest hea märk, et puudub visioon ja me hakkame seda alles looma. Kuid siis võiks samamoodi luua ettevõtluse ja innovatsiooni alal samasuguse komisjoni linnavolikogu juurde. Mõlemal puhul oleks tegevuskava vaja.
Kaasava linnajuhtimise komisjoni eesmärgiks on seatud tegevuskava loomine, kuid ega see tingimata ei tähenda, et seda tegevuskava hakatakse järgima. Aga seda võidakse teha, kui niisugune tegevuskava on olemas. Muidugi, kaasamine on kompleksne teema, aga üksikuid asju võiks hakata kohe muutma. Seal on näiteks volikogu töö digitaalne jälgimise võimaluse loomine, mis ka on märk kaasamisest.
Ka haridusvaldkonnas on eesmärk hägus. Pole öeldud, mis ajaks kaovad lasteaiajärjekorrad. Seal on öeldud näiteks, et väärtustame võrdselt lasteaiaõpetajaid ja üldhariduskoolide õpetajaid. Mida see tähendab? Kas räägime palgataseme võrdsustamisest või mitte?
Mis meile väga meeldib, et kultuurirahastuse ümberkorraldamisest ja rahastamispõhimõtete muutmisest räägitakse õiges võtmes. UNESCO loovlinnade võrgustiku liikmeks ja 2024 Euroopa kultuuripealinnaks saamise selge eesmärgistamine näitab, et Tartul on ambitsiooni provintsi staatusest kõrgemale tõusta. See on ka kõige ambitsioonikam punkt koalitsioonileppes.
Imre Mürk
Isamaaline Tartu Kodanik
Meie valimisliidu juurde moodustus mõttekoda, kuhu kuuluvad kolm valituks osutunud saadikut Tõnis Lukas, Imre Mürk ja Merle Jääger ning ka terve kandidaatide nimekiri. Me kohtume jõudumööda.
Üldmulje oli see, et võrdluses eelmise lepinguga IRL ja Reformierakonna vahel on ilmselgelt võetud aluseks seesama vana leping ja tehtud kosmeetilisi täiendusi. Selles mõttes võib öelda, et ega Tartu valitsemise põhimõtetes just väga palju ei muutu. Kui vaadata, mis muutusi planeeritakse ja mida soovitakse saavutada, siis suunad on samad.
See olukord on kahvatu. Oleks oodanud, et kui sündis niivõrd värske koalitsioon, et siis oleks tulnud põhimõtteliselt uus lähenemine. Peaksin ütlema, et küsimus on Tartu arenguprobleemide süsteemsemas vaates. Ka eelmise koalitsioonilepingu nõrkus oli see, et poliitilisel juhtimistasandil peaks panema paika põhimõttelised sihid. Näiteks lasteaiakohtade loomine. Jooksvate lahenduskäikude leidmiseks võiks jätta kaasamise ja läbirääkimise ruumi.
Praegu on lepingus konkreetselt kirjas, et suurendatakse eralasteaedade toetusi, aga oleks võinud jääda avatumaks. Sotsiaalministeeriumi programmist on võimalik omavalitsustel lasteaedade ehitamiseks head toetust saada. Võib-olla oleks pidanud kokku leppima Ülenurme ja Tartu vallaga, et osa lasteaiakohti ehitada hoopis sinna. Kui jutt on valla lasteaedadest Tartusse käivatest lastest.
Domineerib haldusaparaadilik, ametnikukeskne kontseptsioon, mis on minu meelest selle lepingu probleem.
Või siis soovitud seisundi kirjeldus, et Tartu on loovate ja ettevõtlike inimeste linn, on selgelt liiga ebamäärane konkreetseid tegusid ootava valijaskonna suhtes. Inimesed ootasid selgemat visiooni.
Olen ise põhjalikult uurinud Soome haldus- ja innovatsioonisüsteemi. Seal on oluline, et valijad ja poliitikud saavad mõlemad aru, mis on see väga oluline kvaliteet, mis peab muutuma. Näiteks, et meil Tartus on 7000 erivajadusega pensionäri. Mis on kõige olulisem asi, mis nende jaoks peab paranema? Mobiilsus, liikuvus. Aga mitu bussi rohkem peab selleks olema invatrapiga või kuidas korraldada invataksode tööd, tuleb lahendada jooksvalt.
Koalitsioonlepingus on fookus vale.
Või teine näide, et Tartu 20 000 pensionäri ilmselt ootasid, et koalitsioonilepingust, millele on alla kirjutanud ka sotsid, kumab läbi vanemaealiste huvi.
Margus Tsahkna
IRL
Natuke ambitsioonivaene. Mis mind üllatas, oli see, et lasteaiakohtade järjekorra teema oli väga uduselt kirja pandud. Mis IRL näiteks väga selgelt välja ütles, et meil on vaja 500 uut lasteaiakohta pluss veel hoiukohad. Isegi võrreldes nelja aasta taguse Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepinguga oli see väga ebamääraselt kirjas. Minu meelest on see üks suuremaid ja konkreetsemaid probleeme Tartu linnas.
Miks see nii on, ei oska arvata, teema oli ju kõikidel erakondadel valimisprogrammis sees. Meie näiteks olime teinud ka arvutused teades, et riigi poolt on summad tulemas, vaja oleks linna kaasrahastamise otsust ühel hetkel. See on järgmise nelja aasta jooksul kõige reaalsemalt lahendatav, kuigi praegu Tartu linnas kõige suurem probleem.
Seega tundub, et läheb nii, nagu varasemad kaheksa või isegi rohkem aastat.
Teine, mis oli ka väga udune – teame, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal linna tulude kasvu väga oodata ei ole, järgmisel aastal on ka Euroopa raha investeeringuteks vähe – aga ometi pole punkti, mille eesmärk oleks tulubaasi suurendamine.
Meie ettepanek oli kasvatada Tartus töötavate inimeste hulka ja selleks käivitada õppelaenu tagastus. See oli meie ettepanek, ma oleks lootnud, et nad kasutavad selle ära.
See, et Tartu tulubaas ei suurene, on tegelikult tõsine probleem. Kõik, mis puudutab linna tulubaasi tõstmist ehk kreatiivne pool, mis annaks võimaluse investeerida inimestesse, seda ei ole.
Aga mulle meeldib see, et lastele suunatud otsetoetused suurenevad. Iga toetus lastele ja lastega peredele on positiivne. Nad on pannud küll kirja, et alates 2015, aga sotside valimislubadus oligi realistlik.
Ja mulle meeldib, et nad on vähemalt ära maininud selle, mis puudutab omastehoolduse teemat. Kuigi see on tuleva aasta eelarvekavas ära märgitud.
See leping on ikkagi Reformierakonna nägu, ega midagi ei muutu. Keskerakond ei ole sinna suurt midagi juurde saanud, sotsid ainult ühe punkti, mis puudutab lastetoetusi.
Võib-olla on see kuhugi piimaga kirjutatud, aga mitte ühtegi sõna ei ole selle kohta, mis tehakse linnaplaneerimisega, mis on olnud üks tõsine küsimärk. Senise linnavalitsemise stiili ja kultuuri musternäidis on kõik need bussijaama planeerimised ja Oa tänava ehitused. Selles teemas oleks küll oodanud mingit konkreetsust.