Kirurg liigub patsiendi peas ajunavigaatori abil

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli kliinikumi närvikliiniku juhataja, professor Toomas Asser näitab inimese pead kujutava mulaaþi, osutitaolise töövahendi ja monitoriekraani abil, mismoodi maailmatasemel navigaatorseade töötab. Ekraanile projitseerub konkreetne haiguslugu, millest on näha, et kasvaja asub ajus küllalt keerulises kohas.
Ülikooli kliinikumi närvikliiniku juhataja, professor Toomas Asser näitab inimese pead kujutava mulaaþi, osutitaolise töövahendi ja monitoriekraani abil, mismoodi maailmatasemel navigaatorseade töötab. Ekraanile projitseerub konkreetne haiguslugu, millest on näha, et kasvaja asub ajus küllalt keerulises kohas. Foto: Lauri Kulpsoo

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja Toomas Asser opereeris eile üht ja opereerib täna teist peaajukasvajaga patsienti, abiks maailmatasemel navigatsiooniseade.





Eile hommikul, vahetult enne esimest operatsiooni, tutvustas professor Toomas Asser ühes närvikliiniku auditooriumis maailmas praegu saadaolevatest aparaatidest üht ainulaadseimat, kõige uuema põlvkonna ajunavigaatorit.

Asseri sõnul on see neurokirurgile paljudel puhkudel üsna asendamatu töövahend: see aitab kirurgi, kes liigub kas ajukasvaja või ajusisese verevalanduse suunas, jagades talle teavet kogu operatsiooni vältel. Täpselt nii, nagu autojuhti aitab võõras linnas asukoha määramisel GPS-seade.

Ka aju imeväikestes koridorides on võimalik ära eksida või orientatsioon kaotada.
Neuronavigaatorseadme on välja töötanud Norra Trondheimi ülikooli teadlased ja valmistanud meditsiinitehnikat tootev firma Elekta, mis ongi keskendunud ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste raviks vajalike kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmiseks.

Eilsel tutvustusel viibisid ka rootslastest müügimehed, kes kinnitasid, et kõikjal maailmas, kus nad on seadet tutvustamas käinud, on see ainult imeteldavat ja heakskiitvat suhtumist pälvinud.

Navigatsiooniseadme kontseptsioon on alles 6 või 7 aastat vana. Tartus olev versioon on aga uhiuus, pärit tänavuse aasta jaanuarist, äärmiselt kasutajasõbralik ja täpne.
See on seni maailmas ainus töötav ultrahelil baseeruv navigatsiooniseade.

Professor Toomas Asser nentis, et ülikooli närvikliinik võtaks selle seadme nurisemata ja heal meelel vastu, see hõlbustaks arstide tööd väga, aga praegusel majanduslikult keerulisel ajal oleks seda siiski kohatu endale nõuda.

Müügimees Mats Ekström märkis, et seade maksab keskmiselt 400 000 eurot ehk ümberarvestatult 6 miljonit krooni.

Ajunavigaator on Tartus niisiis vaid mõne päeva ja toodud siia eelkõige täna algava Balti Neurokirurgide Assotsiatsiooni XI kongressi pärast. Seadme kohaletoomine on seotud ühe konverentsil aset leidva koolitusega.

Professor Toomas Asser märkis, et kindlasti ei ole niisugust aparaati vaja kõikide ajuoperatsioonide puhul, küll aga tuleb sagedasti ette komplitseeritud olukordi, kus navigaatorseadme abi hädasti ära kulub.

Asser peab silmas just täna operatsioonile tulevat patsienti, kelle puhul on teada, et ta ajuhaigus on tavalisest raskemini määratletav.

«Jah, me saame ju ka ilma hakkama, aga suurema ajakulu ja teatud eksimuste hinnaga, kasutades kogemuse ja varasematest vigadest õppimise meetodit,» selgitas ta.

Neuronavigaator­seade

• Tartus algavale Balti Neurokirurgide Assotsiatsiooni kongressile toodud ülimoodne meditsiinitehnika seade, mille abil viiakse läbi neuro­kirurgide koolitust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles