Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Keldris kerkisid grillitikkudest sillad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Esimene kuju võtnud sild kerkis inimjõul päris kenasti, kuid tänaseks peab asuma tööle ka roboti abiga. Pildil osa silla ehitanud võistkonnast, Taavi Eomäe (paremal) ja Erik Sven Pärtin. | FOTO: Kristjan Teedema

Eile õhtuks hakkasid Kivilinna gümnaasiumi keldris kerkima esimesed sillad, mille ehitusmaterjalina kasutati peamiselt grillitikke, hambaorke, liimi, traati, nööri ja puitu.

Noortele vaheaja tehnoloogiapäevadel antud ülesanne ei olnud kergeimate killast. Ette antud vahenditest tuli valmis ehitada sild, mis on piisavalt tugev ja suur, et väike robot saaks sellest kukkumata üle sõita ning mis umbes 40 sentimeetri kõrguse laeva läbilaskmiseks üles tõuseks.

Seda kõike ainuüksi eelmainitud materjalidest teha ei saa. Täisautomaatse silla tegemiseks on abiks veel robotid ja arvutiprogrammid.

Kõik sujus

Taavi Eomäe, Erik Sven Pärtini, Janek Alekandi ja Gervin Ilusa võistkonna sild oli esimese päeva lõpuks üks kõige kiiremini kuju võtnuid. «Sest meie ei jutusta,» muigas Eomäe. Kui teised sillad ei meenutanud veel eriti sildu, oli neil tarvis teha vaid tugevdustöid ning tegelda roboti programmiga.

Kolmest koolist pärit poisid pandi kohapeal ühte võistkonda, kuid nad kinnitasid, et meeskonnatöö hakkas võõrastest kaaslastest hoolimata kohe sujuma. Vaidlusi vähemalt esimesel päeval ei tekkinud, sest kõigil oli ühesugune ettekujutus.

Võistkondadesse jagamisel arvestati sedagi, mida keegi hästi oskab. Nõnda sattuski ühte meeskonda nii neid, kes on tegelnud aastaid robootikaga, kui ka neid, kes on osavad puutöös.

Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk rääkis, et nende koolis asuti tehnoloogiapäevi korraldama seetõttu, et Tallinna reaalkool projekti algatajana otsis siitkandist partnerit.

Võistluse eesmärk on panna noori tehniliselt mõtlema. Esimestel aastatel keskenduti peamiselt robootikale ja lapsed ehitasid Lego klotsidest, hiljem on jagatud ka hoopis teistsuguseid ülesandeid. Näiteks sügisesel vaheajal ehitati paberist pilvelõhkujaid.

Tuli ka tüdrukuid

Tartu hooleks jääb kaasata noori just Lõuna-Eestist. Kuigi suur osa neljakümnest kohale tulnud õpilasest on Tartu lähistelt, tuldi ka näiteks Vastseliinast.

Koolidesse saadetakse iga kord teave laiali ning õpetajad teavad seda juba oodata ja noortele soovitada.

Luki sõnul ei pannud ennast algul kirja ükski tüdruk, kuid kohale tuli kolm Tartu neiut, kuna õpetaja oli koolis sündmusest rääkinud.

Eelarvamustest hoolimata ei ole tüdrukutel tehnilisest taibust puudust. «Peab ütlema, et segameeskonnad, kus on nii naiselikku kui mehelikku mõtlemist, töötavad isegi pisut paremini,» rääkis Lukk.

Täna jätkavad noored sildade ehitamist ja programmeerimist ning tehnoloogiapäevad päädivad pärastlõunal sildade võistlusega.

Tehnoloogiapäevad

• 7.–9. klassi õpilaste tehnilist taipu ärgitav võistlus 19. ja 20. märtsil

• Eesti neljas koolis: Tallinna reaalgümnaasiumis, Tartu Kivilinna gümnaasiumis, Pärnu ühisgümnaasiumis ja Narva humanitaargümnaasiumis

Tagasi üles