Poole aastaga paarsada inimest koondanud Glaskek taastab maikuust Haage-lähedases aknatehases teise vahetuse, hoides koomale tõmmatud sõsartehaste arvel oma töötajate arvu püsiva.
Glaskek taastab teise vahetuse
21. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Glaskeki juhatuse esimehe Indrek Pajuri sõnul sõlmis firma läinud neljapäeval 14 uut töölepingut inimestega, kes koolitatakse tootmistöölisteks. Veel vähemalt kuus inimest saavad lähiajal tööd laotööliste ning toodangu väljastajatena.
Raskete aegade üleelamiseks on aga Glaskekil tulnud hõrendada ridu Tallinnas ja Narvas, kus on lõpetatud plastakende valmistamine. Tallinnas ei tee Glaskek enam ka puitaknaid, sinna jääb vaid klaaspakettide ja alumiiniumkonstruktsioonide tootmine. Narvas töödeldakse terast, peamiselt valmivad sellest uksed.
Liimpuit välismaalt
Nõnda on Tähtvere vallas asuv ligi 150 töötajaga aknatehas saanud kontserni suurimaks, seal töötab umbes pool Glaskeki Eesti palgalistest. Lätis ja Venemaal on firma tütarettevõtteil samuti ümmarguselt 300 töötajat.
«Efektiivsuse tagamiseks tahame ühendada 1. juuliks kõik Glaskeki ettevõtted üheks firmaks,» kinnitas Indrek Pajuri.
Haagel seisavad juba 2008. aasta kevadest saadik liimpuidupingid, mis käivitati 2007. aasta alguses. Indrek Pajuri selgitusel pole liimpuidu tootmise taastamine lähitulevikus kõneteema, sest Lätist või Saksamaalt toorikuid osta on kaks korda odavam.
«Osalt on odavuse võti paljude erinevate liimpuittoodete valmistamises, aknatoorik on välismaa tehastes vaid üks paljudest toodetest,» selgitas Paju-ri. «Läti eelis on ka selles, et erametsaomanik ei pea maksma puidumüügilt tulumaksu.»
Viimase aastaga on Glaskeki tootmismaht ligikaudu 50 protsenti kahanenud, keskmiselt vähemalt 20 protsendi võrra on kukkunud akende hind. Pajuri väitel pole aga hinnalanguse taga üheselt nõudluse vähenemine, vaid peamiselt hoopis toormehindade odavnemine.
Ekspordi maht kasvab
Läinud sügisest alustas Glaskek akende müüki Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani, kus ehitusturu kukkumine pole olnud nii drastiline kui Eestis. Varem pea olematu ekspordimaht on kasvanud kolmandikuni kogukäibest ning suve teiseks pooleks on Indrek Pajuri arvates reaalne jõuda pooleni.
Eestis müüdavaist Glaskeki akendest on tänini 60 protsenti plastist ja 40 protsenti puidust, Skandinaaviasse rändavaist akendest on puidust 80 protsenti.
«Kuid on ilmne, et plasti osakaal väheneb ka Eestis,» ennustas Pajuri. «Ühelt poolt on klientuur järjest nõudlikum, teiselt poolt on valdaval osal kortermajadest vanad aknad juba välja vahetatud.»
Pajuri arvates on loogiline, et aknavahetus kolib üha enam linnast maaeramuisse ning laenuga ehitajate seast säästjate, sh pensionäride hulka. Harvemaks muutub korraga kogu aknaringi väljavahetus.
2008. aastaga teenis Glaskeki kontsern umbes 40 miljonit krooni kahjumit. Pajuri sõnul loodab ta firma totaalsest ümberkorraldamisest vähemalt seda, et 2009. aastaga jookseksid kulud ja tulud nulli.
«Eesmärk peaks olema täidetav. Oleme arvestanud, et turu kukkumine võib olla tänavu veel 50 protsenti,» sedastas Pajuri.