Uus kunstimuuseum mahuks kaubahoovi sammaste vahele

Foto: Artur Kuusi joonistus

Unistus Tartu uuest kunstimuuseumi hoonest Magistri tänava ääres pudenes läinud aastal tolmuks. Vahest võiksime uuesti alustada ja kavandada moodsa muuseumimaja kunagise kaubahoovi sammastiku vahele Poe tänava äärde.

Klassitsistlik 19. sajandi alguses ehitatud ja 1941. aastal hävinud kaubahoov oli omal ajal üks Tartu sümboleid. Krunt on suur, sammastiku vahele mahuks nii muuseumihoone kui ka skulptuuriõu, miks mitte kunstiturg.

Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Mets­allik ütles, et hoone taastamise mõttega on mängitud, aga see pole otstarbekas. Sammastiku markeerimise idee on tema arvates aga hea.

«Ainus võimalus olekski kaubahoovi sammastikku markeerida. Muuseumihoone peab olema moodsa arhitektuuriga ja muuseumi vajadusi silmas pidav,» lausus ta ajalehe pakutud idee kohta.

Väga meeldib

Viimaseid kuid Tartu kunstimuuseumi direktorina töötav Reet Mark (pildil) oli esiti ettevaatlik, aga pidas seda paljude karidega ideed siiski jumekaks.

«Kui sinna sammastiku vahele suudetakse ära paigutada nüüdisaegne muuseum kõikide oma nõuete ja vajadustega, kõrgete näitusesaalide ja parkimismajade ja värkidega, on see suurepärane idee,» ütles Mark. «Kui selle sammastiku pärast peab hakkama sisus mööndusi tegema, siis see hea idee ei ole. Mulle idee väga meeldib, aga mul puudub vähimgi usk selle realiseerumisse.»

Mark ütles, et tema meelest oli suurepärane ka Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone ehitamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võidutöö, mis oleks tema hinnangul viinud meie linna maailma arhitektuurikaardile. Kuid Vabaduse puiestee äärsel krundil, praeguses autoparklas, oli väga kitsas, selgus võistlustöödest. Liiatigi ütles kultuuriminister, et mingit ehitamist ei tule.

Poe ja Kauba tänava, teisipidi Küüni tänava ja Vabaduse puiestee vahele parki sammastiku taastamine ja muuseumimaja ehitamine ei läheks Margi arvates aga libedalt.

«Arvan, et nii palju, kui oleks selle idee pooldajaid, oleks ka vastaseid,» rääkis ta. «Igasugune asi, mida kesklinna plaanitakse, tekitab vastuseisu. Ilmekas näide: kui kuulutasime parkimisplatsi hoonestamise arhitektuurivõistluse, kirjutas rühm linnakodanikke kirja, miks ei ole Poe tänava konkurssi. Kui Poe tänavale muuseumi kavandati, oli linnakodanikelt kiri, et miks võetakse linnast viimased pargid maha.»

Kaubahoovi ala on aga määratud nii või teisiti hoonestatavaks ja see krunt meeldiks mõnelegi ärimehele. «Parem tulgu sinna kultuuriasutus kui mõni järjekordne hotell või kaubamaja,» arvas Mark.

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus tuli kohe mõttega kaasa: «See on väga reaalne, siin on muidugi küsimus, et sammastik langeb kokku selle ala servades oleva puudereaga. Viimane ise on muutunud sammastikuks, mida linnakodanikud ka armastavad. Kui oleme rääkinud sinna ehitamisest, on mahud jäänud puuderea taha.»

Arjus ütles, et moodne hoone vana sammastiku taga tundub väga intrigeeriv mõte.

«On ka tehtud selliseid hooneid vanade müüride vahele, nüüdisaegseid, lakoonilisi, väga lihtsaid ja funktsionaalseid. Mõjub väga hästi, olen väga poolt,» lausus ta. «Juba mõte sellest mahust sinna meeldib. On ka räägitud, et kui tahta turule paremat asukohta, siis üks oleks just seal, veel rohkem kesklinnas, kus kunagi on ju kaubeldud.»

Kunagi ehitatakse niikuinii

Metsallik rääkis ka, et kunagi ehitatakse see ala niikuinii täis, mis oleks linnaehituslikult normaalne.

Kaubahoovi sammastiku taastamine oleks tema meelest lihtsasti korraldatav: 1990. aastate alguses on koostatud kunagise hoone kohta muinsuskaitse eritingimused, olemas on joonised. Sammaste asukohad ja sammaste mõõdud on teada. «Öelgem siiski, sammastik on markeeritav,» täpsustas ta.

Metsallik lisas, et tegelikult võiks uus kunstimuuseum hästi sobida ka kaubahalli krundile. Praegune kaubahalli hoone ei ole tema meelest kuigi hästi õnnestunud.

«Aga kui vanast Tartust üldse midagi terviklikult taastada, oleks see Kivisild,» lõpetas Metsallik.

Tähtaeg september 2018.