/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/02/26/984386t1hebea.jpg)
Aplaus ei ole Tartu volikogus tavaline heli, kuid palju kirgi põhjustanud Tartu koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu heakskiitmise järel see kõlas, justkui tunnustamaks iseenda kõhklustest ülesaamist. Volikogu erakondadest vaid Keskerakond oli otsustanud läinud kolmapäeval peetud istungil hääletada selle eelnõu vastu, kuigi kõhklust kostis vähemal või suuremal määral kõigist erakondadest.
Keskerakond kinnitas, et pole koolivõrgureformi vastu, aga nende meelest on eelnõu ikka veel liiga toores ja piisavalt selgitamata neile, keda see puudutab. Seega on eelnõu vastu võtta vara.
Samal ajal sai Tartu staažikaim võimupartei Reformierakond võtta selle eest, et reform on hiljaks jäänud, sest koolimajades on tuhatkond vaba õpilaskohta, maju köetakse tühja. Kriitika põhjendatust möönis ka abilinnapea Tiia Teppan (RE).
Kriitikat kuulis Teppan ka selle pärast, et olukorras, kus Tartusse jääb neli gümnaasiumi ja tosin põhikooli, on ometigi lubatud kaks erandit, sest Härma gümnaasiumis ja ka Annelinna gümnaasiumis säilib põhikooliaste.
Ette valmistatud või mitte
Oli mitu pikemat sõnavõttu, mis selgitasid volinike argumente ja kõhklusi. Üks teenis aplausi.
Otsa tegi lahti volikogu esimees Mihhail Lotman (IRL), kes palus hääletada eelnõu poolt, ehkki see on raske ja paljudele isiklik otsus.
«Eelnõu on sündinud põhjaliku töö ja kompromissi tulemusena,» ütles Lotman. «Olen nõus, et oleme hiljaks jäänud, selle reformi oleks pidanud tegema eile, võib-olla üleeile. Põhisuund on õige, aga miks tehakse erandeid, kui see on õige suund? Need tekitavad teiste erandite soovi laviini ja mõjuvad halvasti psühholoogilisele kliimale. Me toetame, aga erandite küsimust hoiame üleval ja püüame, et erandeid ei oleks.»
Pikalt rääkis Nikolai Põdramägi (KE), kes oli seisukohal, et reform on piisavalt ette valmistamata ja et paljudele lapsevanematele meeldivad põhikoolid, millel on gümnaasiumiosa. Ta lõpetas kahe ütlusega: «Kui alla 40-aastane teeb radikaalseid otsuseid, on see nooruse rumalusest, kui üle 40-aastane, on see vanadusest» ja «Kiire on ainult kirbu püüdmisel».
Tõnu Ints (SDE) ütles, et kas põhikool ja gümnaasium peavad olema koos või lahus, on usu küsimus, aga kui ümberkorraldustele minna, siis kõigi koolide puhul, ning häirib, et Härma ja Annelinna gümnaasiumile on tehtud erand.
«Otsused on tõsised ja finantsperspektiivi vaadates tuleb langetada valikuid – koolid või sillad,» ütles Ints. «Mina tahaksin teha valiku koolide kasuks.»
Ülo Veldre (SDE) märkis, et kooli ümberkorraldamise parim näide Tartus on Treffneri gümnaasium, aga sellele pole eelnõus viidet. Küll on seal nimetatud muid ümberkorraldusi.
«Näiteks 2001-2002 lõpetasid tegevuse Raadi gümnaasium ja Puiestee gümnaasium,» rääkis Veldre. «Puiestee gümnaasiumi kompleks müüdi võileivahinna eest maha, praegu me räägime sellest, et Raadi-Kruusamäe piirkonda on hädasti vaja uut koolimaja. 2003-2004 lõpetati Annemõisa kooli tegevus. Tegemist oli Tartu pikima, 200-aastase ajalooga põhikooliga, võrdluseks neile, kes räägivad 50–70-aastase traditsiooni lõhkumisest. Aga see on Reformierakonna valitsemisstiili iseloomustus.»
Veldre jätkas, et 2006-2007 liideti Puškini gümnaasium ja slaavi gümnaasium vene lütseumiks, millega lõpetati enam kui sajandivanuse kooli traditsioonid, õpetajate ja lapsevanemate pahameele vaigistamiseks lubati suuri investeeringuid õppekeskkonna parandamiseks.
«Olgem ausad, praegu ei suudeta täita isegi mitte tervisekaitse, päästeameti ega veterinaar- ja toiduameti ettekirjutusi,» lausus Veldre.
Hariduspealinna roll
Marju Lauristin (SDE) meenutas, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise idee käidi Tartus välja Tõnis Lukase linnavalitsuse ajal, aga selle iga jäi lühikeseks ja toona ei tulnud midagi välja.
«Isamaaliit ja sotsid on läbi aegade rääkinud, et on vaja jõuda selleni, mis Euroopas tavaks, et gümnaasium on spetsiifiline kõrgema hariduse eel-aste ja põhikool on isiksuse kujundamise põhiaste,» rääkis Lauristin.
«Seda reformi tuleb pidada osaks Eesti haridusreformist,» jätkas Lauristin. «Olles viimased aastad sellega tegelnud, julgen öelda, et haridusfoorumid, eksperdid, koolijuhid ja õpetajad, kümned ja kümned on jõudnud üksmeelele, et see reform on hiljaks jäänud, aga on kindlasti vaja lõpuks ellu viia. Vaja on selleks, et põhikool saaks pühenduda kõikide laste erivõimetele, annetele ning õpioskuse ja õpimotivatsiooni arendamisele, mitte sellele, et ainete kaupa valmistada ette järgmisse astmesse üleminekut. Me oleme nimetanud ennast uhkelt hariduspealinnaks, kas me ei võiks olla eeskujuks põhikooli sisulisel ümberkujundamisel, et kõik Tartu lapsed saaksid kvaliteetse alushariduse, edasi kvaliteetse põhihariduse, et meil ei läheks Tartus kaotsi ükski laps, ei kukuks ükski välja, ei läheks halvale teele. See on põhikooli missioon. Et tõesti meie gümnaasiumid oleks need, kuhu noored tahaksid tulla.»
Saal aplodeeris.
Usu küsimus või mitte
Vladimir Šokman (KE) rääkis kahtlustest: «Mida rohkem kuulan pooltväiteid, seda rohkem poeb hinge kahtlus, et meile on ette söödetud asendustegevus. Me ei ole midagi kuulnud haridusreformist. Me oleme mures selle pärast, et meil ei ole raha koolikohtadeks, aga see ei ole haridusreform.»
Toivo Maimets (IRL) ütles, et kavandatav reform loob tingimused hariduse kvaliteedi parandamiseks. «Seda võidame põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest,» ütles ta. «Kas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on hea või halb, ei ole usu küsimus. See on spetsialistide vastatud küsimus.»
Olev Raju (KE) ütles, et arutelus kahtlused ei vähenenud, vaid kasvasid: «Kahjuks ei ole usku, et ei lähe nii, nagu kolleeg Veldre ütles. Tahaks toetada, aga ei julge. Ilmselt nii, nagu kavas on, see ei lähe.»
Volikogu hääletas, poolt oli 30 saadikut, vastu kaheksa.