/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/07/05/202417t1h9b82.jpg)
Tuleva aasta linnaeelarve oli kahtlemata enim kirgi kütnud eelnõu, mida Tartu volikogu läinud neljapäeval arutas, aga opositsioon rääkis end soojaks juba varem, kui küsimuse all oli – ka eelarvet mõjutav – uueks aastaks maamaksu kehtestamine ja kodualuse maa maksust vabastamine.
Läbi läks linnavalitsuse ettepanek jätta kehtima senine ühtne maksumäär üks protsent maa maksustamishinnast. Koduomanike maamaksuvabastus on aga uus ja kehtib pooles ulatuses kuni 3000-ruutmeetriste kruntide suhtes. Selle saamiseks tuleb maaomanikel esitada avaldus 20. jaanuariks. Kui vabastust küsiksid kõik, kel õigus, jääks linnaeelarvesse laekumata 111 000 eurot.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints oli nende kahe eelnõu arutamisel üks aktiivsemaid ja alustas küsimusest, kas linnavalitsus ei kaalunud erinevat maksumäära ärikruntidele ja elamumaale. «Mujal Euroopas linnaplaneerimise ühe elemendina seda kasutakse. Miks linn julgelt kõrvale lükkas, kui tulubaasis on augud?» küsis ta.
Reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamm vastas: «Lisaks sellele, et meie elanikud on meile tähtsad, on seda ka meie ettevõtjad.»
Sots Jarno Laur sai oma küsimusele vastuseks, et kuni 1500-ruutmeetriseid elamukrunte on Tartus 9213, 1500–3000-ruutmeetriseid 1268 ja üle 3000-si on 324.
Keskerakondlane Olev Raju märkis, et raha, mis linnal jääb maamaksuvabastuse tõttu saamata, on võrreldavas suurusjärgus lasteaiakohatasude tõstmisest teenitava rahaga.
Tamm vastas, et kust tulu eelarvesse saadakse, on linnavalitsuse valikute küsimus: «Meie hinnangul maamaksu vähendamine aitab majapidamistel kulusid kokku hoida. Mis seal salata, lasteaia kohatasu kasv suurendab kulusid.»
Omaette mure oli opositsioonil maamaksuvabastuse avalduste haldamise pärast, kuivõrd eeldatavasti hakkab linnavalitsusse laekuma umbes 2000 avaldust päevas.
«Ärge kahelge meie suutlikkuses avaldusi vastu võtta,» vastas Tamm.
Nüüd aga ka eelarve kaitsmisest. IRLi ja Reformierakonna koalitsioonile oli see 119,4 miljoni eurone eelarve esimene ühine ja abilinnapea Argo Annukile esimene kord eelarvet kõnetoolist kaitsta. Ei läinud kõige ladusamalt. Saalist abistas rahandusosakonna juhataja Külli Lust ja lõpuks tõusis kõnetooli Annukist palju jutukam linnapea Urmas Kruuse.
Annuki tagasihoidlikust stiilist mõni näide.
Olev Raju küsis, et kui eelarves on muinsuskaitsele ette nähtud raha vähenenud 12,5 korda, mida selles valdkonnas vähem tehakse.
Annuk: «Ma ei oska öelda, mida tehakse vähem, aga tehakse nii palju, kui võimalik.»
Tartu plaanib avada uusi lasteaiarühmi. Kuhu lisarühmad tulevad ja palju uusi töökohti luuakse?
«Kahjuks mul ei ole neid nimekirju.»
Hoopis segane lugu on aga heitmekvootide müügist Tartu haridusasutustele tuleva raha kajastamisega linnaeelarves. Eelarves on näidatud linna omaosalus 1,3 miljonit eurot, kuid heitmeäri konfidentsiaalsusele viidates mitte riigipoolset rahastust, 6,2 miljonit eurot. Kuid sotsid on rahandusministeeriumist ja riigikontrollist välja uurinud, et see pole seaduslik.
«Olukord on suhteliselt tõsine ja piinlik,» lausus Ints seepeale, kui Olev Raju oli peast haaranud pärast Annuki vastust, et ei tea, kes on sihtfinantseeringu saajaks.
Sots Ülo Veldre küsis, millised on eelarves uue koalitsiooni prioriteedid. «Ma ei tooks välja otseselt üht või teist, kõik valdkonnad on olulised ja kõik on kajastatud sellises võimaluses, nagu meil on,» vastas Annuk.
«See eelarve jätab meile mulje tüürimeheta laevast,» leidis Raju.
Linnapea Urmas Kruuse ütles, et prioriteedid on eelarvest selgelt näha: haridus, lasteaiakohtade loomine, lasteaiatöötajate palgatõus, linnamajanduses Idaringtee ja bussiliiklus.
Raju kommenteeris: «On rusikareegel, et kõik need valdkonnad, mille kasv eelarves on suurem kui eelarvekasv, loetakse prioriteediks. Hariduse kasv 3,7, eelarvekasv 3,8!»
Opositsiooni ettepanek katkestada eelarve esimene lugemine paranduste tegemiseks ei leidnud toetust, selle teine lugemine ja vastuvõtmine on plaanis 22. detsembril.