Tartu linn tahab kunstimuuseumi asjus kaasa rääkida

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jüri Kõre

FOTO: Margus Ansu

Tartu linn ei või Tartu kunstimuuseumi Eesti kunstimuuseumi filiaaliks muutmise küsimuses jääda pealtvaatajaks, nagu seni on kippunud olema, kinnitasid rae liikmed teisipäeval.

Seni on Tartu Postimehe veergudel kunstimuuseumi fi­liaa­listamise kohta seisukoha avaldanud linnapea Urmas Kruuse, kes lausus uudise avalikuks saamise järel: «Oluline on, et tartlased näeksid kunsti, kas seda kureerib Kumu või muu institutsioon, ei mõjuta asja.»

Kuid abilinnapead Jüri Kõre, Argo Annuk (mõlemad IRL) ja Tiia Teppan (Reformierakond, nagu linnapeagi) olid teisipäeval teist meelt.

«Ma arvan, et meie seisukoht on sama nagu eilse (esmaspäevase – toim) Tartu Postimehe juhtkirja seisukoht. Oleme olnud liiga kaua kõrvaltvaatajad protsessis, kus on käinud teatud asjade tsentraliseerimine, ja olnud seisukohal, et meid see ei puuduta,» ütles Kõre. «Praegu on juba hakanud puudutama.»

Abilinnapea Teppan jätkas: «Me ei ole kunagi mõelnud, et Tartu kunstimuuseum peaks ära kaduma. Oleme fakti tunnistajad, aga meid pole protsessi kutsutud ja sisulistele aruteludele kaasatud. Need on käinud ministeeriumis ja muuseumis, kuid tuleb välja, et ka kunstimuuseumi inimesi on väga hilja teavitatud.»

Teppan möönis, et filiaa­lis­tamise vallandas linna soov tõsta kunstimuuseumi näitusemaja ehk raeplatsi viltuse maja renti, kuid söed hõõgusid ilmselt juba varem.

Kas linnal võiks olla huvi filiaalistamist peatada? «On teoreetiline võimalus kunstimuuseum munitsipaliseerida ja muuta Tartu linna muuseumiks, aga me peame ka leidma ratsionaalse haldamismooduse,» vastas Kõre.

Kõre ütles, et igal juhul ei saa kahe muuseumi ühendamist võtta pelgalt tehnilise küsimusena, nagu kultuuriministeerium on rõhutanud. Lubadus, et Tartu muuseumi Pal­lasest tulvil kunstikogud jäävad Tartusse, on tema sõnul hea, aga oluline on teada ka seda, mis saab muuseumi uurimispoolest.

Tagasi üles