/nginx/o/2011/05/12/580548t1hb7a2.jpg)
Tartu volikogu pidas läinud nädalal sügishooaja esimese istungi ja kuigi volikogu esimees Mihhail Lotman mitut puhku palus mitte tegelda minevikuga, ei pääsenud olevikku ja tulevikku puudutavate otsustuste puhul sellest kuidagi mööda.
Linnavolikogus: mineviku varjud
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
19. september 2011, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just lähimineviku pettumised Tartu vaksalihoone taasavamise kohta antud lubadustes panid opositsioonis istuvad sotsid, aga ka keskerakondlased suhtuma suure ettevaatlikkusega eelnõusse, mis nägi ette vaksalihoone taastamiseks 100 000 euro suuruse toetuse maksmise Rein Kilgi firmale Elikante.
Sotside fraktsiooni esimees Tõnu Ints ütles, et pole ju selge, kui vettpidavad on sel suvel sõlmitud lepped vaksalihoone omanikfirma Elikante ja selle tulevase rentniku EVR Infra vahel. Ja pole ka selge, kuidas panustab Edelaraudtee, kelle reisijad hakkavad jaamahoonet kasutama.
«Aga eks ma ikka usun ja loodan,» ütles Ints. Sotsid hääletasid hoolimata kõhklustest poolt ja nii sai poolthääli kokku 25.
Vastu ei hääletanud keegi, kuid Keskerakond otsustas hääletamisel mitte osaleda. Keskerakonna fraktsiooni esimees Olev Raju ütles, et jaamahoone taasavamine on linlastele vajalik ja sestap ei olnud sünnis vastu hääletada otsusele, mis sellele ehk kaasa aitab.
«Väga tahaks loota, aga usku ei ole,» lausus Raju. «Miks see lubadus nüüd peab, kui eelmised ei pidanud. Kus on see garantii, et midagi tuleb.»
Siiski, volikogu otsuse kohaselt teeb linn väljamakse alles pärast jaamahoone valmimist, seega ettemaksu ei ole.
Erinevalt tunneli remondiks eraldatavast
64 000 euro suurusest toetusest, mille maksmise näeb ette volikogus esimesel lugemise olnud tänavune teine lisaeelarve.
Sellest rahast poole on linn lubanud välja maksta enne tööde algust ja teise poole pärast tööde lõppu.
Kõhklustest priid polnud ka linna juhtpartei Reformierakonna liikmed, kes eraldi pidasid vajalikuks saada kindlust, et Elikantele ei maksta toetust juhul, kui ettevõttel on maksuvõlg. Põhjuse selleks andis teadmine, et eelnõu menetlemise ajal oli firmal umbes tuhat eurot maksuvõlga.
Minevikust mööda ei saadud aga juba päevakorra kinnitamisel. Nimelt võeti päevakorrast maha linnavarakomisjoni koosseisu muudatuse kinnitamise punkt.
Algne plaan nägi ette komisjoni liikmeks kinnitada keskerakondlane Jevgenia Lindevaldt, kuid sellele tõmbas viimasel hetkel pidurit Reformierakonna fraktsioon, kellele meenus, et endist koolidirektorit Lindevaldti on seostatud haridusosakonnas kevadel lahvatanud skandaaliga ja kahtlasi tehinguid, mille käigus võidi linna vara väärkasutada, on umbes 600 000 krooni väärtuses.
Aga Lotmani ütlus, et vähem minevikust, sündis Keskerakonna algatatud eelnõude arutamisel, millest üks nägi ette lõpetada volikogu kultuurikomisjoni töö ja teine linnavarakomisjoni töö.
Kultuurikomisjoni kaotamist põhjendades ütles Raju, et tööjaotus komisjonide vahel on optimaalsest kaugel. Ta leidis, et pole selliseid punkte, mida kultuurikomisjon ei ole arutanud samal ajal kui haridus- ja rahanduskomisjon.
Reformierakondlane Hannes Astok imestas, kuidas Keskerakonnal tuli selles küsimuses kirgastumine nüüd äkki, pärast kuut aastat koalitsioonis, ja torkas, et kevadeni oli ju just Keskerakonna liige kultuurikomisjoni esimees.
Raju vastas, et teema on olnud õhus juba paar aastat tagasi Reformierakonna eestvõttel, kuid valimistele viidates ja muil põhjusil sellega lõpuni ei tegeldud.
Sel kohal paluski Lotman mitte tegelda minevikuga ja lisas heakskiitvat naerupahvakut teenides: «Kirgastumine on alati seotud opositsiooni langemisega.»
Keskerakonna ettepanek läbi ei läinud, nagu ei läinud läbi ka linnavarakomisjoni kaotamise eelnõu.
Mis aga kirgastumisse puutub, siis arupärimiste esitamisel – kokku viis – oli Keskerakond sel korral usinatest arupärijatest sotsidestki agaram.
Sotside arupärimine käis Riia mäel sõjakooli ees asuva platsi kohta, mille olukord olevat trööstitu, ehkki linn tegi seal mõne aasta eest kalli remondi.
Keskerakond tahtis teada, miks on linnas vähe istepinke ja miks opositsiooni esindajaid ei kaasata linnaasutuste nõukogudesse, aga ka tänavate olukorra, aastaringse tänavahoolduse vigaselt sõnastatud tingimuste tõttu nurjunud hanke asjaolude ja kunstimuuseumi tuleviku kohta.