Linnavolikogus: õhk tulvil intriige

Jüri Saar Foto: Pm

Tartu volikogu läinud neljapäeval peetud istung võinuks esmapilgul olla tähelepanuväärne üksnes pika, 32-punktise päevakorra poolest. Punktidest omakorda vähesed tõotasid tõsisemat elevust ja vaidlusi.

Läks aga teisiti, sest senise keskerakondlasest abilinnapea Vladimir Šok­­mani valimine volikogu uueks esimeheks kukkus esimesel katsel läbi. Vaja olnuks volikogu koosseisu häälteenamust ehk 25 poolthäält, aga tuli üks vähem, 24. Koalitsiooni saadikuid oli hääletamise ajal aga kohal kolm enam.

Kuna hääletamine on salajane, siis võibki vaid arutluseks jääda, kuivõrd on õigus neil, kelle oletuste kohaselt rikkus tulemuse eksriigikogulasest keskerakondlase Nikolai Põdramäe ambitsioon ise volikogu esimehe kabinetis koht sisse võtta, ja kuivõrd neil, kes näevad taustana Urbo Vaarmanni olulisematelt positsioonidelt kõrvalesurumist.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Olev Raju proovis selgitada, et nende fraktsioon on nii suure häältekao tekkimiseks liiga väike, kuid jällegi – hääletus oli salajane ja nii jääb sõna sõna vastu.

Sellist hääletustulemust ennustades ütles aga üks munitsipaalpoliitik, et kui üks koalitsioonipartneritest on sisemiselt ebakindel, mõjutab see ka koalitsiooni püsimist.

Nagu nüüdseks teada, lõid teises hääletusvoorus protestimeelsed kõhklema ja Šokman sai vajalikud 26 poolthäält kokku.

Ennustatavalt põnevust tõotav osa oli koolide uute põhimääruste kinnitamine uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätetest lähtudes ja vene gümnaasiumide eestikeelsele õppele üleminekut silmas pidades.

Tähtaeg oli ammu, sest senised põhimäärused kehtisid eelmise aasta lõpuni, kuid nagu abilinnapea Jüri Sasi vabandades põhjendas, oodati ministeeriumist tüüppõhikirja, mida aga ei tulnud, ja linna juristidel oli põhimääruste sõnastamisel kuhjaga eriarvamusi.

Eestikeelsete koolide põhimäärustega läks asi ludinal, vaja oli vaid üle korrata Härma koolis ingliskeelse IB-õppe alustamise kava ning selgitada, miks Reiniku nimi jäeti põhikoolile, mitte aga gümnaasiumiosale, nagu sots Ülo Veldre sõnul eelistasid vilistlased, gümnaasium sai aga lahutamise järel nimeks Poska.

Veldre meenutas ka, et Sasi lubas korraldada gümnaasiumiosale nime leidmiseks konkursi, aga pole seda lubadust pidanud.

Arutelu algas vene gümnaasiumide valmisoleku üle alustada sügisest õppetööd 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Muudatus puudutab tänavu gümnaasiumi astujaid, nagu Sasi selgitas. Põhikooliastmes säilib vene õppekeel.

Sasi rääkis, et Annelinna gümnaasium on tulnud seni kakskeelse õppega toime väga edukalt ja selles on ka haridusministeeriumi rahastatav seire- ja nõustamiskeskus teiste Lõuna-Eesti kakskeelsete koolide tarbeks.

Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin tundis huvi, kas linnavalitsusele on tulnud ootamatult vene lütseumi taotlus eesti õppekeelele ülemineku edasilükkamise kohta.

Sasi vastus oli, et küsimus ei olegi niivõrd õpilastes ja õpetajates, vaid pigem lastevanemates ja kõige teravamalt hoolekogu vastuseisus.

Sellele seltsivad aga Sasi sõnul liikumised, kes süstemaatiliselt üritavad olukorda ebastabiilseks muuta ja on olnud edukad mõneski koolis, kus eestikeelsele õppele üleminek pole seni probleeme tekitanud.