/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/07/05/202417t1h9b82.jpg)
Tartu volikogu koalitsioon ja opositsioon paistavad olevat täiesti ühel meelel, et Tartusse on hädasti vaja heal tasemel rahvusvahelist kooli, ja kumbki ei näi ülearu kahtlevat selleski, et lahendus võiks olla Miina Härma gümnaasiumis rahvusvahelise IB-õppekava rakendamine.
Ometigi võttis opositsioon ette abilinnapea Jüri Sasi põhjaliku grillimise, kui see kaitses plaani sõlmida haridus- ja teadusministeeriumiga haldusleping rahvusvahelise õppe täiendavaks rahastamiseks.
Tänavu võiks see Tartu linnale ja Härma koolile tuua riigieelarvest 71 878 eurot (üle miljoni krooni). Aga häda on opositsiooni meelest selles, et edasise rahastamise kohta pole mingit kindlust.
Sasi ütles kõnetoolist, et Eesti riigis on palju projekte, mida valitsus kavatseb rahastada, ja valitsuse vahetamine neid ei pärsi. «See kirjutatakse riigieelarve seadusesse sisse. Kas või lisadokumentidesse, kui vaja, siis koalitsioonilepingusse,» seletas Sasi. «Linn täiendavalt rahaga panustama ei pea, raha tuleb riigieelarvest, summad täpsustuvad igal aastal.»
Küsimustega tegi otsa lahti sotsiaaldemokraat Marju Lauristin, rääkides, et teab kaht noort tartlast, kes on lõpetanud kooli IB-programmi järgi üks ühes, teine teises riigis ja mõlemad kiidavad, kuivõrd palju on see parem tavakoolis õppimisest. Ta päris, kas seda kava on mõeldud pakkuda Tartus ka laiemalt.
Sasi vastas, et IB-õppesuunale on plaanis võtta 20 Härma kooli õpilast. Kui on sobiva tasemega õpilasi, siis võib-olla ka rohkem, aga neid ei saa väga palju olla, sest õppekava on suhteliselt raske.
Sotsiaaldemokraat Tõnu Ints tahtis teada, kas põhikoolis jäävad vastuvõtutingimused tavaklassides endiseks või muutub Härma piirkonnakooliks.
Sasi kostis, et Härma tulevik selgub, kui linnavalitsuse juurde moodustatud koolivõrgu komisjon on töö lõpetanud.
IRLi esindaja Toivo Maimets, kes on ka selle komisjoni liige, küsis, kas on mõistlik nüüd, kui on ainult ideed ja ideetükid linna koolivõrgu muutumise kohta, teha ministeeriumiga leping, mis ulatub aastasse 2025. Kas poleks loogilisem saada tervikpilt ja teha siis siduv leping?
Sasi vastas, et tervikpilt ei valmi väga kiiresti, seni ei ole hea lahenduse kondikavagi, rääkimata heast lahendusest. Pealegi nõuab ideaalpildi järgi tegutsemine palju raha. «Paraku ei saa me oodata, millal ideaalpilt valmis saab,» sõnas Sasi. «Kui vaadata halduslepingu lisa, siis seal on kirjas, mis tuleb teha aastal 2011.»
Sots Ülo Veldre muretses, et Sasi sõnade järgi tuleb käivitada tulevikus, lepingu järgi aastal 2014, noorem aste, mis tähendaks, et Härmas tuleks avada lasteaiarühm, kuivõrd noorem aste algab vanusest kolm aastat. «Kust raha tuleb?» küsis Veldre.
Sasi vastas, et 2014. aasta on talle väga kauge tulevik ja ta ei tea praegu, kas lasteaed on Härma gümnaasiumis või mõnes muus hoones, aga sellele peab veel mõtlema.
«Lepingu sõlmime usus, et see on, aga lepingusse on võimalik teha muudatusi,» leidis Sasi. «Ministeerium on lubanud, et kõik laborite väljaehitamised, juurdeehitised ja lisaruumid ei tule linnaeelarvest, vaid riigieelarvest. Kui vaja, siis ka raha lasteaia ehitamiseks.»
Maimets jätkas, et nagu Veldre, on temagi mures eelarve pärast: «Me oleme komisjonis tunde arutanud, aga ei ole näinud mõistlikku eelarve suurust.» Maimets tõi välja, et ainuüksi osaluse eest tuleb IB-organisatsioonile maksta 22 000 dollarit (üle 250 000 krooni) aastas.
Lauristin muretses edasi, kuidas on ikkagi rahalise riskiga, sest Reiniku-Poska kogemus linnal juba on. Kaasettekande teinud hariduskomisjoni aseesimees Margot Fjuk (Reformierakond) ütles, et küsimusi raha kohta komisjonil tõesti ei olnud: «Küsiti, kui palju on kooli astujaid või miks linn valis selle süsteemi. Raha kohta ei küsitud, kuna lisas on ilusti näha, kuhu see raha kulutatakse.»
Maimets ütles lõppsõnas, et IRL leiab, et sellise rahvusvahelise kooli tegemine on vajalik – Tartu Ülikool ja Balti Kaitsekolledž saaksid nii rohkem rahvusvahelise tasemega õppejõude.
«Praegu me selle poolt hääletada ei saa, sest ettevalmistus on katastroofiliselt vilets. Kujutage ette, hariduskomisjon ei tundnud raha küsimuse vastu isegi huvi! Ja koolivõrk. Abilinnapea, kes vastutab koolide eest Tartu linnas, ütleb, eks me seda ikka pikalt arutame, meil on erinevaid arvamusi, me ei saa niipea teada, kuidas koolivõrk olema hakkab,» rääkis Maimets.
Koalitsiooni otsust opositsiooni susimine mõistagi ei vääranud.